48 dB. niumvõrk vähendamaks toodete haprust PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI KASUTAMISE ERIPÄRAD KIPSPLAADI TOOTMISPROTSESS Mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja Vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele kartongist (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus); Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal Vuukide korralik täitmine müürimördiga, liikuvate kahe kartongikihi vahele
esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52yo algsest kipsi kaalust, mjlleks oli jOb g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 18,2 cm:182 mm. Lubatud koogi diameetrifs ofi tao + 5 mm, seeia antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Saadava kipskivi omadused soltuvaJ-ir."ir"J iee hulgast (tavaliselt piirides <50-7oyo), selleks kasutaiaksegi normaalkonsistentsi m6istet, mida miiiiratakse Suttardi viskosimeetriga. Ulejaanud -vesi, mis ei reaktsioonidest, tulbb eemaldada, sest ta jaab vabana kipskivi pooridesse.
Kipsist ja kipsbetoonist materjalide tootmine ja kasutamine Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: · tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust · hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus · suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist. · Tooraine segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele. · Kips kivistub rihmal niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks. Kipsplaadi kasutamine. · Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat.
.. 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud. pimss, saepuru -vähendamaks sideainete kuluja kipstoodete deformatiivsust · armeering - papp. manilla, takk, puitvill, makulatuur, alumiiniumvõrk vähendamaks toodete haprust Kipsist ehitustooted: · Kipsplaadid · Dekoratiivsed elemendid Kipsplaadi tootmine: · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist · Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele · Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks · Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised pindaktiivsed ained ja tärklis
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse
trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke
Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus. Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul. Hügroskoopsus: sideaine omadused pulbritaolises olekus muutuvad õhuniiskuse toimel: langeb aktiivsus, väheneb eri- ja mahukaal, sideaine tõmbub tükki kvaliteet langeb. Ehituskips Saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlemisel 110-190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. Kuumutamisel kaotab kips osa oma veest. Looduslik kips sisaldab savi, liiva jm, on valge või kergelt hallikas. Tootmine Meetodist lähtuvalt jagatakse kolmeks: 1. Ehituskips kuumutusprotsessis eraldub vesi auruna 2. Vormikips peenemaks jahvatatud ehituskips 3. Kõrgtugev ehk tehniline kips kuumutatakse surva all, vesi eraldub vedelal kujul.
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv)
2.2.1.Mehaanilised setted Sõmeratest mehaanilistest setetest kasutatakse ehituses niii jämedaid kui peeneid põhiliselt täitematerjalidena. Jämedatest kruus so. üle 5mm terasuurusega osa ja peentest liiv so. fraktsioon 0,14...5 mm tera suurusega osa. Tsementeerunud mehaanilistest setetest on tuntumad liivakivid, konglomeraadid ja bretchad. Kruusadest on moodustunud konglomeraadid. Liivast liivakivid. 2.2.2.Keemilised setted Anhüdriit Kipskivi Dolomiidid Keemiliste setete hulka kuuluvad ka magnesiidid , mida kasutatakse tulekindlate materjalide 2.2.3. Organogeensed setted Olulisimad on lubjakivid, mille põhiline koostisosa on loomse ja taimse päritoluga CaCO3. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive (viimistlusplaadid jms.) ja suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina , teedeehituses 2.3.Moondekivimid Moonde e
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi
faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. • Füüsikalis-mehaanilised omadused – Kivistumine – tardumise vahetu jääk ja faas,kus tehiskivi saavutab oma tugevuse. Sideaine aktiivsus - tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanusel. Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus. • Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna b)Vormikips – peenemaks jahvatunud ehituskips • c)Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surve all. • Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt tarduv sideaine. Tardumisel kips paisub 0,5
Potikeder. Pandi kirja Gilgamesh Larsa, Umma, Ubaid, Eridu, Lagaš, Mari Ninursagi(sõjajumalanna) templi friisid Ubaidis. (lubjakivi, kiltkivi, bituumen) Templis toimusid pidustused, seal töötasid preestrid ning õpetati inimestele kirja jne. Härg- pühaloom polükroomiline. Templi sammas Ubaidist- värvilised kivid, tokarbid jne läbiv mosaiik. Kivid on kleebitud vaskplaatidele, mis olid kinnitatud puu sisule. Anzu-lind hirvedega Ubaidist. Koonutatud vask puitalusel Palvetajad, kipskivi- palvetavad elavate inimeste eest, kui inimene seda teha ei saa.Inimese surma järgselt sai kujust järeltulijate kaitsevaim. Tohutusuured silmad, sageli poolvääriskivist. Sumerid võisid olla üsna heledat verd ja sinisilmsed. Preester Abilil Ur-Nanše votiivplaat. Lagaš jumalate tänamiseks tehtud, ehitatud ese, või žest. Tähtsusperspektiiv- valitseja on suurem kui teised inimesed Kajastub sumerite välimus- kiilakad, seelikutes mehed, suured ninad,
ning võtab teatud läbimõõduga silindri. Tihendatavusklass(tihendatavusastme järgi): C0...C4 mõõdetakse algne kõrgus, pärast vibreerimist hilisem ning jagatakse, soovitavat 1,04-1,46, vastaval juhul ei saa tihendatavusastmega hinnata. 8. Tsemendi tootmise põhietapid, kaks tootmisviisi, nende erinevused ja eelised ~90% tsemendi klinker (koosneb ~75% lubjakivist ning 25% savist) ning kuni 10% kipskivi(tardumise aeglustamiseks). Tootmine: toorainete kaevandamine/lõhkamine, nende purustamine, homogeniseerimine(kuiva meetodi korral ennem jahvatamist, märjal peale), toorainete jahvatamine, filtreerimine, pöördahjus paakumiseni põletamine, jahutamine, klinkri laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri
porfüürid, trapüüdid). Purdsed kivimid: tekkinud magma tardumisest purskumisel. Poorne sõmer puru (liivad, tuhad, pimsskivid). Settekivimid: tekkinud kivimite lagunemisel või moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (katavad 3/4 maakooorest). Jagunevad mehaanilisteks-, keemislisteks- ja orgaanilisteks seteteks. Mehaanilised: sõmeraid kasut. põhiliselt täitematerjalidena (kruus, liiv). Keemilised: anhüdriit (siseviimistlus), kipskivi (siseviimistlus, ehituskipsi ja portlandtsemendi tootmiseks), lubitufid (poorsed, kerged, madala tiheduse ja tugevusega), dolomiidid (voodrimaterjalina, müürikivina, killustikuna ja sideainete tootmiseks), magnesiidid (kasut. tulekindlate materjalide ja sideainete tootmiseks). Orgaanilised: olulisimad on lubjakivid (merevees elanud loomade ja taimede lubjastunud setted). Valmistatakse ehituskive, kasut. täitematerjalina teedeehituses, betoonis, kivisegudes, mineraalsete sideainete toorainena
Uuringute tulemusena on poorbetoon tunnistatud ülalnimetatud saasteklassifikatsiooni parimasse klassi. Samasse klassi kuuluvad muud materjalid on näiteks looduslik kivi, tellis, klaas, puit. Bioloogilised omadused Mineraalmaterjali alusel valmistatud AEROC ei mädane ega hallita. Ökoloogilised omadused AEROC'i põhimaterjalid on mineraalainete alusel: liiv ning savi ja lubjakivi, mida kasutatakse tsemendi toormena. Lisaks sellele kasutatakse kipskivi, mis on looduslik kipsi vorm. AEROC tehases toodete lõikamisel moodustuvad jäätmed kogutakse tootmisprotsessi tooraineks ja autoklaavitud AEROC jäägid peenestatakse ning seda kasutatakse killustiku ja kuivsegude valmistamiseks., Lammutatud AEROC konstruktsioonid on sageli korduvkasutatavad. Materjali võib tükkidena või peenestatult kasutada pinnase täitmiseks, täitematerjalina keltsa tõrjeks või muuks isolatsiooniks. Kiirgusomadused
portlandtsemendi segust (õõnesplokk λ: 0.6… 0.6…0.9 W/mK, W/mK, raskebetoon 2.0 W/mK) W/mK); 23 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokid Poorbetooni põhilisteks toorainetaks on tsement, kustutamata lubi, põlevkivituha peenfraktsioon, jahvatatud liiv, jahvatatud kipskivi, alumiiniumpulber ja vesi. Eestis on valmistatud plokke ka silikaltsiidist. Korralikult segatud mass valatakse metallvormidesse ja päpärast tardumist lõigatakse lõikemasinal terastraatidega plokkideks ja plaatideks. Seejä Seejärel tooted autoklaavitakse kõrge niiskuse ja rõhu juures autoklaavis, kus need saavutavad lõpliku tugevuse. Materjal on kerge, poorne (lahtiste pooridega) ja suhteliselt vä väikese tugevusega.
..65%. 15% vett aurab, saadav poorsus 40% · Tihedus 800...1000 kg/m3 · TOOTED: kuivkrohv, paneelid, kipsplaadid, ehisdetailid (stukkdekoor), kunstmarmor. · Tardumise reguleerimiseks kasutatakse lisandeid Ehituskipsi segamisel veega kips tardub ja kivistub 7.2 Madalatemperatuuriline põletamine 2. Vormikips jahvatatakse peenemaks kui ehituskips Keraamika ja portselanitööstuse vormid 3. Kõrgtugev e. tehniline kips -CaSO4*0,5H2O modifikatsioon kipskivi kuumutamisel autoklaavis 160-180oC 0,2...0,3 MPa surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. · suured kristallid · väiksem veevajadus - 40-45% massist · tugevus 7 päevaselt ulatub 15...40 MPa. · Kasutusala sama, mis ehituskipsilgi, tugevamad detailid 7.3 Kipsi tootmistehnoloogiad tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine kipsi keedukateldes. tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine on üheaegne (kuulveski)
Keetmise kestvus 45-90 min. siis valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. 17. EHITUSKIPS saadakse kipskeedukatlas 100-160C juures. 18. VORMIKIPS erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. 19. b) KÕRGTEMPERATUURSED kipssideained põletust 600-1000C. Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20. Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse looduslikku kipskivi või anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1. kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine 2. vormikipsi kasutatakse vormide valmistamiseks 3. ehituskipsi kasutatakse krohvides 4. meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi 5. arhitektuursete elementide valmistamiseks. 22. 21. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) 23
annaabi.ee 
