Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse sõelale nr. 02. Algselt sõelutakse mehaaniliselt 5 minutit ning seejärel käsitsi. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1% Valem 1. JP = ( Mj / M ) * 100% JP jahvatuspeensus [%], Mj mass sõelal [g], M katseproovi mass [g] 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistentsi määramine: - nõuse valatakse vett, 50 70% kipsi massist - vette valatakse 2 - 5 sekundiga 300 g kipsi ning sekatakse see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks
sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali, võib sõelumise lõpetada. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%) esialgsest materjali massist. Tulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsus 0,1 %. 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Normaalkonsistents on näitaja, mida väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. See näitaja avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi 2 viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub taignakoogike, mille diameeter on 180 +- 5 mm. Normaalkonsistentsi määramiseks valatakse eelnevalt niisutatud nõusse 50 – 70 % vett kipsi massist. Järgnevalt mõõdetakse välja 300 g kipsi ning valatakse vette 2-5 sekundiga.
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine
Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1%. Katsetulemused näidatakse punktis 5. 1 . 1 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette
materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2)
Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 50g, kipsi jääk sõelale nr 02: 2,8g. Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 % Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3
Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,2 g materjali. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk sõelumiseks võetud esialgsest massist. Tulemus antakse protsentides. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena täpsusega 0,1%. Tulemused on toodud tabelis 5.1. Jahvatuspeensuse määramise. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on normaalkonsistentsis, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsimassi suhtes. Eelnevalt niisutatud anumasse valatakse vajalik hulk vett, 50-60% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Pärast segamise
kaalutakse proov 50g ning asetatakse sõelale. Sõelutakse käsitsi või mehaanilsel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05g materajali. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumisel võietud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisega, täpsusega 0,1%. Katse tulemused on toodud punktis 4.1 tabelis 1.1 3.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Normaalkonsistentsi määramine toimub järgmiselt: 1) Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist
7. Sõela alumisel küljel olev kips eemaldatakse pintsliga. 8. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk protsentides sõelumiseks võetud esialgsest massist. Näide (kipsi jahvatuspeenuse arvutamine): 5,2 g Jahvatuspeenus = ∗100 %=10,4 % 50,1 g 4.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentseks, kui Suttardi viskosimeetri silindri ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkontsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga protsentides kipsi massi suhtes. Normaalkontsistents avaldab mõju nii kipsi tardumisajale kui ka tugevusele. Katsekäik: 1. Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett (50-70% kipsi massist). 2. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see 30 sekundi jooksul
Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse s6elale nr 02, s6elumine sooritatakse k[sitsi. Sdelumine loetakse ldpetatuks, kui s6elumisel l6bib 1 minuti jooksul s6ela viihem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust v6ljendab sOelale jaiinud materjali hulk (%-des) soelumiseki vdetud esialgsest massist. L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui vfiljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase iilestSstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents viiljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi'massi suhtes. Normaalkonsistents on n?iitaja, mis avaldab m6ju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusn6itajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette
sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette valada 300g kipsi ning segada 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. Kipsitaigen tuleb valada Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni, kuni tekkinud kujundi diameeter jääb 180 +/- 5 mm piiridesse. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine
4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel. Selleks kaalutakse 50 grammi kipsi ning sõelutakse seda mehaaniliselt sõelal avaga 0,2x0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 grammi materjali. Jahvatuspeensus väljendab sõelale jäänud kipsi ja kogu kipsi massi suhet. Tulemus antakse 2 katse aritmeetilise keskmisena. 4.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on saavutanud normaalkonsistentsi, kui Suttardi viskoosmeetril jääb pärast silindri ülestõstmist koogike piiridesse 180±0,5 cm. Normaalkonsistents väljendatakse veehulgaga (%) kipsi massi suhtes. Nõusse valatakse kindel kogus (40-70% kipsi massist) vett. Seejärel kallatakse sinna peale 300 grammi kipsi 2-5 sekundi jooksul. Segu segatakse 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks ning seejärel valatakse Suttardi
38 51 42.8 28 17.50 1 26 16.25 37.4 31.4 23 14.38 12 2 600C 16.46 25 15.63 56.4 47.4 28 17.50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et
Segu paisub ja tardub, pärast lõigatakse kuhikud vormide pealt maha. Tuleta meelde kipstoodete eelised ja puudusi võrreldes teiste kivimaterjalidega? Eelised on: kipsi kiire tardumine, kips ei kahane kivistumisel, valatud kipsitoote pealispind on suhteliselt sile, võrreldes teiste kivimaterjalidega on suhteliselt kerge, mehhaaniliselt kergelt töödeldavad. Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi-
2. Suuremõõtmelised vaheseinad 3. Vaheseinaplaadid 4. Viimistlusmaterjalid 5. Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid 6. Perforeeritud akustilised plaadid 7. Lubi-kips kuivsegud 8. 9. Kipsplaadid -kujutavad endast plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Kipsitaigen kleepub papi külge hästi (ilma liimi kasutamata). Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks
käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35% massist. Külmakindlus blokkidel on 25-50 tsüklit, sõltuvalt tootjast ja ploki liigist (mõõtmetest). Plokkide kuivtihedus 300-600 kg/m3. Plokke kasutatakse mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutesse pinnasega. 46.Kipsplaadid- 6-22mm paksused plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab küllaldase paindekindluse. Plaatidel laius 1,2m ja pikkus 2,4-3m. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside alt läbi. Mõnikord lisatakse kipsitainale vahtu (kaalu alandamiseks). Kipsitaigen kleepub papi külge ilma liimita. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena
seinu, ka tulemüüre. Neil on piisav survetugevus, et nendest ehitada kandvaid seinu kuni 3- korruselistes hoonetes. Need plokid ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutesse pinnasega 46. Kipsplaadid ja eterniit. KIPSPLAADID Kipsplaadid kujutavad endas 6-22mm paksuseid plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on reeglina 1,2m ja pikkus 2,4-3m. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina papilindile, see kaeakse teise papi kihiga ja suunatakse valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vastavalt soovitud pikkusele ja suunatakse kuivatisse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte, lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Tugevamaid plaate kasutatakse ka põranda alustena. Veekindlust suurendavate lisanditega kipsi kasutatakse välisseintes tuuletõkkekihina. Eestis kipsplaate ei toodeta. Tuntuimad kaubamärgid siinsel turul on
segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Looduses on kips kristallhüdraadina(CaSO4*2H2O), mille kuumutamisel temp-ni 150 eraldub vett ning tekib alabaster(2CaSO4*H2O). Kui see segada veega, siis alabaster kõvastub, tekib uuesti kristallhüdraat. Vedel kipsitaigen on hästi valatav ja kõvastub ruttu, valmistatakse kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Krohv on suhteliselt õhuke kattekiht, millega kaetakse seina või lae ebatasasusi, kaitses välismjute eest ja suurendades seina soojapidavust.
annaabi.ee 
