Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi pehmendama. 6) Kas kipstooted on vees püsivad? Kipstooted ei ole vees püsivad. 7) Millistes tingimustes võib neid kasutada? Kipstooteid võib kasutada kuivades tingimustes. Ülemäärase õhuniiskuse eest peavad kipstooted olema kaitstud. Juba 60% suhtelise niiskuse juures algab pehmenemine.
Sideainena kasutatakse neid mitmesuguste kipskrohvide jt ehituses kasutatavate segude valmistamiseks (portlandtsement). Kõrgetemperatuursetest kipssideainetest valmistatakse tehismarmorit ja valatud põrandaid. [1] Kipssideaineid kasutatakse keraamikast ja portselanist vormide valmistamiseks, kasutatakse ka meditsiinis. 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Ehituskips saadakse loodusliku kipsikivi dehüdratatsioonil – kipsi kuumutamisel eraldub vesi auruna, mille järel produkt jahvatatakse. Ehituskips on kõrge veevajadusega (60-65% massist). Vesi, mis aurab kuivamisel jätab ehituskipsi poorid (u 40%). Ehituskips on peenem ja seetõttu vajab rohkem vett. Kõrgtugev ehk tehniline kips saadakse loodusliku kipsikivi kuumutamisel surve all – vesi eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega
tugevusega. 4) Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb eemaldada, sest see jääb vabana kipsikivi pooridesse ja see võib hakata kipsikivi pehmendama. 6) Kipstooted ei ole vees püsivad. 7) Kipstooteid võib kasutada kuivades tingimustes. Ülemäärase õhuniiskuse eest peavad kipstooted olema kaitstud. Juba 60% suhtelise niiskuse juures algab pehmenemine. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L
Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja portlandtsemendi valmistamisel natuke DOLOKIVI tihedus 2350-2520 , survetugevus 60 -120 MPa, veeimavus 2-20% Kasutusala jämetäitematerjal, siseviimistlus, dekoratiiv elemendid SETTEKIVIMID B)MEHAANILISED SETTED Kivimid, mis on tekkinud teiste kivimiliikide lagunemisel
süsinikdioksiidiks ja veeauruks. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks eivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis. CaSO4x2H2O- dehüdreeritud kaltsiumsulfaat; sool; Kasutatakse laialdaselt ehituses, selle saamiseks kuumutatakse kipsikivi 160°C temperatuuri juures. Kuumutamisel temperatuurini 160°C kips osaliselt dehüdreerub (vastav valem: CaSO4 x 2H2O CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O). Kipsipulbri kasutamisel reageerib see veega, mistõttu kivistub kiiresti ning moodustub uuesti esialgne kristallveeline struktuur. (vastav valem: CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O CaSO4 x 2H2O) Ehitusmaterjalina tuntakse kipsi juba ammustest aegadest. Viimastel aastatel on tähelepanu keskpunkti tõusnud. kipsi kasutamine ehitusobjektidel
Majade kandekonstruktsioonina kasutati enamasti tammepalke, mille vahele laoti saviga segatud pilliroopunte. Hooned koosnesid täisnurksetest ruumidest, keskmiste mõõtudega 2 x 1, 5 m. Katused olid horisontaalsed ning koosnesid tammepalkidest, mille peale olid laotud kihid okste ja rooga, mis olid omakorda eelnevalt segatud saviga. Interjööri seinad olid kaetud kipskrohviga, mis oli neil aladel kasutusel juba 7000 a. eKr. Kipsi saadi ulatuslikest kipsikivi paljandikest Põhja Iraagis ja Süürias. Kipsi töödeldi seda esmalt blokkidena välja kaevandades ning seejärel kivibloki virnadena põletades. Saadud kergesti transporditavat valget ehituspulbrit ( kipsi) ei kasutatud vaid omatarbeks, vaid see oli ka kui kaubaartikkel transportimiseks ümbruskonda. Üldise linnastumise ning elanike oskuste arenemise juures mängisid keskset rolli kaubanduslikud suhted (kaubeldi ehitusmaterjalide, metallide ja käsitööga), mis stimuleerisid regiooni
koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained). Hüdraulilised sideained: võivad peale tardumist kivineda nii õhus kui vees, sageli moodustub vees tugevam (tsemendid, portlandtsemendid, hüdrauliline lubi). Jagatakse selle järgi kas kasut. portland tsemendi klinkrit või mitte (portlandtsement 95% portlandtsemendi klinkrist ja 5% loodusliku kipsikivi / mitmekomponentsed portlandtsemendid 65% portlandtsementi / <65% pl.tsementi sisaldavad tsemendid nimet. vastavalt teisele koostisosale nt. põlevkivitsemendid / komposiittsemendid sisaldavad kahte või elamat komponenti peale pl.tsemendi / tsemendid ei sisalda üldse pl.tsementi: happekindlad, aluminaattsemendid). Kivistamise tingimused jagunevad: normtingimustel (niiskus ja 20 oC) kivinevad sideained, termiliselt (aurutamisega) kivistatavad sideained, autoklaavselt.
kaltsiumkarbonaat. + savi, räni, rauaühendid. Lubjakivi- • Lubjakivi ei kasutata hetkel väga palju, sellest muidu tehakse aedu, hooneid, kaminaid. • Tihedus 1,8g/m3 • Juhib hästi sooja, seega halb külmakindlus. Veeimavus 1.6% Merglid- 25-60% savikaid osiseid. Kasutatakse sideaine tootmiseks Kriit- pahtlite, kittide tootmiseks kasutatakse, sideaine ja pigmendina Keemilsied settekivid- anhüdriit(kergesti töödeldav, kuid kehva ilmastikukindlus), kipsikivi(siseviimistluses), dolomiit- müürikivi, voodrimaterjal, killustik Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit. Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja
90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks
valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips (- poolhüdraat) saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtempreratuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte
..800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. · Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. · Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Protsess jaguneb etappideks: · Voolavuse periood · Tardumine, kus kaob voolavus, kuid kujus materjal on plastselt deformeeritav välisjõuga kuni tardumise lõppemiseni- tardumise aeg
annaabi.ee 
