Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades: krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede ja puitpindade krohvimisel), kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike tardumisaeg kiirendab remonttöid), kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane, siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu), Ehituskips Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Nõrk veekindlus seisneb selles, et niiskudes ta kaotab suure osa oma tugevusest ja võib porsuda.
Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist või kuumutamisega üheaegselt. Ehituskips tardub ja kivistub kiirelt. Tardumise algus peab olema 4 min ning lõpp 6-30 min jooksul. Tardumist sageli ka aeglustatakse, selleks lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% mahus. Kasutusala Kasutatakse hoone sees või niiskuse eest kaitstud toodete valmistamiseks: - kuivkrohviplaadid, kipsplaadid - krohvimörtides tardumise kiirendajana - kipsbetoonis sideainena - remonttöödel krohvi parandamisel - kipspahtlina pindade silumisel - arhitektuuriliste detailide ja elementide valmistamisel Õhklubi Nimetatakse ka harilikuks lubjaks. Seda saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite (lubjakivi vi lubimagnesiaalne kivim) põletamisel kuni CO2 võimalikult täieliku eraldumiseni. Lisandeid võib olla kuni 6% (savi, kvarts jm). Tootmine Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200 kraadi juures
Jahvatuspeenus (jääk sõelal max %) 15 20 30 N /mm 3 2,5 2 Min paindetugevus (¿¿ 2) ¿ 2 6 5 4 Min survetugevus ( N /mm ) Kipsi kasutatakse peamiselt: krohvimörtides tardumise kiirendajana, kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks, kipspahtlina pindade silumisel ja skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudusteks võime lugeda tema suhteliselt väikest tugevust ja nõrka veekindlust, mille tõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2.3. Magneesium sideained
Teistest kõigist kiireim tarduja. Eksotermiline tardumise protsess. Vahel tuleb tardumist aeglustada kasutatakse kemikaale või maalriliimi (0,1 0,2 %). Tardumine algab al. 4. Minutist kuni 30 minutit. NB! Tardumisel paisub 0,5 0,8 % (täidab kogu vormi, murded). Skulptorid kasutavad kipsvorme. NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk. KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel. Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks) TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega > tardumine > kivistumisprotsess > tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB
ehituskips • c)Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surve all. • Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt tarduv sideaine. Tardumisel kips paisub 0,5...0,8% mahus. • Omadused – veevajadus väga suur, kipskivi tugevust tõstvaks vahendiks on veehulga vähendamine Kasutusala – kipsplaadid,kipsbetoonis sideainena,remonttöödel krohvi parandamsiel. • Tehniline kõrgtugev kips – väiksema veevajaduse ja suurema tugevusega kipssideainete saamiseks kuumutatakse kipskivi autoklaavis rõhu all. Survetugevus 20...50MPa, paindetugevus 2...3,7MPa. Kasutatakse mudelite ja vormide valamiseks ning tugevate kips-ja kipsbetoontoodete valmistamsiel. Anhüdriitsideaine – saadakse loodusliku kipsi kuumutamisel 600... 800 kraadi juures. Survetugevus 5..
kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg/m3 Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4. Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana Kipsplaatide valmistamisel Kipsbetoonis sideainena Remonttöödel krohvi parandamiseks Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel 25. Kipsi omaduste määramine Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipsi töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, kips on suhteliselt kerge ja samas kips ei põle. Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning tundlikkust niiskuse suhtes.
Kipsi tardumine ja kivistumine Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit ja peab lõppema enne 30 minutit. Kivistumisel kips paisub. Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana – eriti lagede ja puitpindade krohvimisel; kipsplaatide valmistamisel; kipsbetoonis sideainena; remonttöödel krohvi parandamiseks – kipsi kiire tardumisaeg kiirendab remonttöid; kipspahtlina pindade silumisel – kipsiga saab siluda küllaltki ebatasaseid pindu; skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudused: Kips ei ole tugev ega veekindel. Kipsi ei saa kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. 93
annaabi.ee 
