Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kinostuudio" - 9 õppematerjali

Muusika ja film tallinn
14
odp

Muusika ja film tallinn

● teater (NORTEAS) ● koolimuusika (NNME) ● ooper (NORDOPERA) Tallinnfilm Riikliku filmitootmisfirma Tallinnfilm eelkäija oli 1931. aastal asutatud Eesti Kultuurfilm. Eesti Kultuurfilm natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954. aastast Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm. Nõukogude perioodil oli Tallinnfilm peamine kinofilmide tootja Eestis, Tallinnfilmile pakkus konkurentsi vaid Eesti Telefilm. Filmograafia ● Vereringe 2011, Mängufilm | Toetajad ● Nipernaadit otsimas 2007, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Igavene reliikvia 2004, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Peeter 2001, Dokumentaalfilm | Toetajad ● Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist 2000, Mängufilm |

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
Eesti filmi ajalugu
1
doc

Eesti filmi ajalugu

nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti

Kirjandus → Kirjandus
37 allalaadimist
Filmikunsti ajalugu
42
ppt

Filmikunsti ajalugu

Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots. • Georg Ots sündis 21. märts 1920.a Petrograd –suri 5. september 1975.a Tallinn) oli eesti laulja. Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret.

Filmikunst → Filmikunst
18 allalaadimist
Miloš Forman-referaat
5
odt

Miloš Forman (referaat)

sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968. aastal oli ta Pariisis oma esimese USA filmi läbirääkimistel. Tsehhi kinostuudio, kus Forman töötas, vallandas ta süüdistatuna ebaseaduslikus maalt lahkumises. Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest Milos Formani esimene lavastatud täispikk film oli ,,Must Peeter", millele järgnes ,,Blondiini armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta

Filmikunst → Maailma filmikunsti ajalugu
8 allalaadimist
ENSV kultuur
9
doc

ENSV kultuur

eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda.

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
Eesti Filmiarhiiv
14
doc

Eesti Filmiarhiiv

Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive. Iseseisva arhiivi asutamine 1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). 1970-1980.ndatel aastatel oli arhiivil keskmiselt 15 suuremat kogumisallikat, nende hulgas kinostuudio "Tallinnfilm", Eesti Televisioon, Eesti Raadio, Eesti Telegraafiagentuur (ETA), 4 vabariiklike ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Arhivaale saadi ka teistest arhiividest, muuseumidest, fotograafide erakogudest ja eravaldajatelt. Algul kasutasid arhiivi 16 töötajat Toompea lossi ruume. 1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile

Muu → Dokumendi- ja arhiivihaldus
4 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 338-350-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
28
docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Bertolt   Brecht,   hiljem   Peter   Brook   ja   Jerzy võimalust polegi ­  nagu  Georg  Ots,  Ita Ever ja Grotowski.   Teatriuuenduslikuks   läbimurdeks Jüri Järvet. kujunesid mõned 1960. aastate lõpu lavastused Sõja  järel   seati  eesti   kinokunst   Leningradi Kaarel   Irdi   juhitud   “Vanemuises”   (eriti   Paul­ kinostuudio   abiga   stalinistlikele   rööbastele. Eerik   Rummo   “Tuhkatriinumäng”   Evald Koostöös   stuudioga   “Lenfilm”   filmiti Hermakülalt).   1970­ndail   jätkunud   otsingute propagandistlik   ja   valelik,   ent   heal üheks   võimsamaks   tulemuseks   oli   Jaan professionaalsel   tasemel   teostatud   “Elu   tsi­

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist
LÄTI MAATUNDMINE
31
docx

LÄTI MAATUNDMINE

o Stella ,,Armas luiskaja" · Evalds Valters (1894 ­ 1994) · Eduards Pavuls (1929 ­ 2006) · Uldis Vazdiks (1941 ­ 2006) ESIMENE · ,,THE ROYAL VIO" KINOTEATER · 1901 ESIMESED FILMID · ,,LACPLESIS" NÄITLEJATEGA · Etnograafiline film ,,Latviesu kazas Nica" · ,,Kazas Alsunga" RIIA · 1848 KINOSTUUDIO LEGENDAARSEMA · Kaluripoeg 1966 D FILMID o Blaumanise lugu o Edgari ja Kristine armastus o Õilis naine ja iseloomult nõrk mees · Vella kalpi (Kuradi teenijad) 1970 o 3 noorukit kaitsevad Riia võtit · Vella kalpi vella dzirnavas (Kuradi teenijad kuradi veskil) 1973 o Rootsi-Poola sõda

Varia → Kategoriseerimata
17 allalaadimist
Eesti Lähiajalugu
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera". Meedia: Eesti Raadio jätkas oma tegevust, ringhäälingut NSVL käsitles tähtsa ideoloogilise relvana. 1967. aastal loodi "Vikerraadio", hiljem veel "Stereoraadio". Saadete üldmaht 1985. aastal oli 35 tundi ööpäevas

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun