● teater (NORTEAS) ● koolimuusika (NNME) ● ooper (NORDOPERA) Tallinnfilm Riikliku filmitootmisfirma Tallinnfilm eelkäija oli 1931. aastal asutatud Eesti Kultuurfilm. Eesti Kultuurfilm natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954. aastast Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm. Nõukogude perioodil oli Tallinnfilm peamine kinofilmide tootja Eestis, Tallinnfilmile pakkus konkurentsi vaid Eesti Telefilm. Filmograafia ● Vereringe 2011, Mängufilm | Toetajad ● Nipernaadit otsimas 2007, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Igavene reliikvia 2004, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Peeter 2001, Dokumentaalfilm | Toetajad ● Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist 2000, Mängufilm |
nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti
Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots. • Georg Ots sündis 21. märts 1920.a Petrograd –suri 5. september 1975.a Tallinn) oli eesti laulja. Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret.
sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968. aastal oli ta Pariisis oma esimese USA filmi läbirääkimistel. Tsehhi kinostuudio, kus Forman töötas, vallandas ta süüdistatuna ebaseaduslikus maalt lahkumises. Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest Milos Formani esimene lavastatud täispikk film oli ,,Must Peeter", millele järgnes ,,Blondiini armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta
eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda.
Juunisündmustele järgneval perioodil, II Maailmasõja ajal tabas Eesti filmifonde korvamatu kaotus. Segastel asjaoludel läks suurel hulgal kaduma arhiivi üleandmiseks ettevalmistatud Eesti Kultuurfilmi negatiive. Iseseisva arhiivi asutamine 1971. aastal alustaski iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). 1970-1980.ndatel aastatel oli arhiivil keskmiselt 15 suuremat kogumisallikat, nende hulgas kinostuudio "Tallinnfilm", Eesti Televisioon, Eesti Raadio, Eesti Telegraafiagentuur (ETA), 4 vabariiklike ajalehtede ja ajakirjade toimetused. Arhivaale saadi ka teistest arhiividest, muuseumidest, fotograafide erakogudest ja eravaldajatelt. Algul kasutasid arhiivi 16 töötajat Toompea lossi ruume. 1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile
Bertolt Brecht, hiljem Peter Brook ja Jerzy võimalust polegi nagu Georg Ots, Ita Ever ja Grotowski. Teatriuuenduslikuks läbimurdeks Jüri Järvet. kujunesid mõned 1960. aastate lõpu lavastused Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi Kaarel Irdi juhitud “Vanemuises” (eriti Paul kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. Eerik Rummo “Tuhkatriinumäng” Evald Koostöös stuudioga “Lenfilm” filmiti Hermakülalt). 1970ndail jätkunud otsingute propagandistlik ja valelik, ent heal üheks võimsamaks tulemuseks oli Jaan professionaalsel tasemel teostatud “Elu tsi
o Stella ,,Armas luiskaja" · Evalds Valters (1894 1994) · Eduards Pavuls (1929 2006) · Uldis Vazdiks (1941 2006) ESIMENE · ,,THE ROYAL VIO" KINOTEATER · 1901 ESIMESED FILMID · ,,LACPLESIS" NÄITLEJATEGA · Etnograafiline film ,,Latviesu kazas Nica" · ,,Kazas Alsunga" RIIA · 1848 KINOSTUUDIO LEGENDAARSEMA · Kaluripoeg 1966 D FILMID o Blaumanise lugu o Edgari ja Kristine armastus o Õilis naine ja iseloomult nõrk mees · Vella kalpi (Kuradi teenijad) 1970 o 3 noorukit kaitsevad Riia võtit · Vella kalpi vella dzirnavas (Kuradi teenijad kuradi veskil) 1973 o Rootsi-Poola sõda
Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera". Meedia: Eesti Raadio jätkas oma tegevust, ringhäälingut NSVL käsitles tähtsa ideoloogilise relvana. 1967. aastal loodi "Vikerraadio", hiljem veel "Stereoraadio". Saadete üldmaht 1985. aastal oli 35 tundi ööpäevas