Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on
Ma arvan, et sellised inimesed, kes tilkagi ei pea lugu kunstist, kellele ei meeldi väiksemgi osa kunstist, on seest täiesti tühjad ning iseloomult kinnised inimesed. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Kunst annab alati edasi mingisugust sõnumit. Siia ma võin tuua ühe näite. Mõned aastad tagasi, kui kinoekraanidele jõudis Ilmar Raagi film ,,Klass", muutusid inimesed ärevamaks. Enne oleks kõik elanud nagu suures teadmatuses mis toimub paljudes meie õppeasutustes. Paljudes ajalehtedes ilmusid artiklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi, et tegelikult see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest.
kontserdisaalid ning nende erudeeritud publik andis väärika emotsionaalse hinnangu eesti tipplaulja loomeandele. [4; 2008, 03.02] Tänini on paljudel meeles 1960-tel etendunud ,,Jevgeni Onegin" , milles suurepärane lauljate koosseis - Theresa Stratas ja Galina Visnevskaja /Tatjana/, Sergei Lemesev /Lenski/ ja Georg Ots /Jevgeni Onegin/ - lõi Tsaikovski-Puskini suurteoses orgaaniliselt ühtse haarava terviku. [4; 2008, 03.02] Eriliseks kujunes 1957. aasta: kinoekraanidele jõudis stuudios Lenfilm vändatud menufilm ,,Mister X". Hetkega vallutas Georg Otsa salapärane-müstiline nimikangelane miljonite kinokülastajate südamed kogu maailmas. Teda jumaldati, tema esinemisi oodati pikisilmi mitte ainult meil, vaid Moskvast Baikali kallasteni, Soomes, Taanis, Rootsis, Egiptuses jm. Georg Otsa kuulsus ja populaarsus oli sedavõrd suur, et 1959. aastal lavastati Moskvas Luzniki Keskstaadioni Spordipalees tema osavõtul "Tsirkusprintsess"
maksvad jutustused, mis pajatasid sellistest mõlemal pool seadust tegutsevatest kangelastest nagu Wyatt Earp, Doc Holliday, Wild Bill Hickok, Galamiti Jane, Bat Masterson, vennad James´id ja Billy the Kid. Nagu ütleb ajakirjanik John Fordi filmis ,,Mees, kes tulistas Liberty Valance´i´´ (The Man Who Shot Liberty Valance, 1962): ,,Kui legendist saab reaalsus, siis laske legend trükki". Seega olid Metsiku Lääne legendid juurdunus sügavale Ameerikal rahvakultuuri juba emmu enne seda, kui kinoekraanidele jõudis esimene narratiivi omav kinovestern, Edward S. Porteri ,,Suur rongirööv" (The Great Train Robbery, 1903). See 10-minutiline film andis tõuke esimese vesternite kangelase ,,Bronco Billy" Andersoni karjajäärile. Talle järgnesid teised kauboidest staarid, kellest kuulsaimad olid W. S. Hart ja Tom Mix. 20. sajandi alguses tegi ka D. W. Griffith vesterneid, need rääkisid peamiselt punanahkadest saatanatest, kes himutasid valgenahaliste verd
Kirjastaja oli soovitanud tal pealkirjas nime ,,Titanic" mitte kasutada, kuna see pidi õnnetust tooma. Sellest raamatust kujunes tõeline bestseller. 1958. aastal valmis sellest bestsellerist ka film. Järgmise filmi valmimine oli 1979. aasta. Film kandis seekord pealkirja: ,,SOS ,,Titanic"" Järgmisel aastal ilmus samanimelise raamatu järgi film: ,,Tõstke ,,Titanic" üles", seda filmi tabas aga täielik põrumine. 1996. aastal tuli maailma kinoekraanidele Robert Liebermani film ,,Titanic". Peale seda on valminud veel üks kolm tundi kestev James Cameroni sule all valminud film ,,Titanic". See kujunes tõeliseks kassahitiks. Filmi valmistamine polnud just odav 285 miljonit dollarit. Selle ,,Titanicu" esilinastus oli 1996. 3. oktoobril Tokyos. Huvi ,,Titanicu" vastu pole raugenud ja arvatavasti lähima paarikümne aasta jooksul see ka ei juhtu. On kirjutatud tuhandeid seda sündmust kajastavat raamatut, vändatud
imidz on kõige efektiivsem reklaamivõte. Ta võib istuda kaksiratsi uue auto poritiival või juveelidest lõõmavana sellesse astuda; Ta võib lamada mehe jalgadel, paitades tema uusi sokke; Ta võib väljakutsuvas poosis hoida bensiinipumpa või aeglaste liigutustega üle metsavälu tantsida, uue shampooni tõttu hiilates; ükskõik mida Ta teeb, Tema imidz müüb. Meie tsivilisatsiooni günolaatria on kirja pandud plankudele, kinoekraanidele, TV-sse, ajalehtedesse, ajakirjadesse, konservikarpidele, pakenditele - kõik pühendatud valitsevale jumalusele, feminiinsele fetishile. 8 Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine. Tema läikivad huuled ja matt jume, Tema looritatud pilk ja veatud käed, Tema ebatavaliselt säravad, lainetavad ja lokkis juuksed avalikustavad kosmeetikumide, valgustuse, fokuseerimise ja trükkimise üleinimliku triumfi.
annaabi.ee 
