olevad teraslindid ja kaitske lauad katteplaatidega vms. Töötlemine ja kinnitamine Voodrilaudu töödeldakse tavaliste puidu töötlemiseks mõeldud töö- riistadega. Võimalike kaldlõigete tegemine ja järkamine täpsesse pikkusmõõtu õnnestub kõige paremini, kui kasutate elektrilist, kalluta- tava lõikepeaga nurk- ja ketassaagi. Voodrilauad kinnitatakse alusroovitisele tavaliselt kuumtsingitud traat- naeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhi- mõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigal- datakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaal- voodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinni- tatakse läbi tuulutusvahe täiteliistude või -laudade ning läbi tuuletõkke tugevasti karkassipostide külge
olevad teraslindid ja kaitske lauad katteplaatidega vms. Töötlemine ja kinnitamine Voodrilaudu töödeldakse tavaliste puidu töötlemiseks mõeldud tööriistadega. Võimalike kaldlõigete tegemine ja järkamine täpsesse pikkusmõõtu õnnestub kõige paremini, kui kasutate elektrilist, kallutatava lõikepeaga nurk- ja ketassaagi. Voodrilauad kinnitatakse alusroovitisele tavaliselt kuumtsingitud traatnaeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhimõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigaldatakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaalvoodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinnitatakse läbi tuulutusvahe täiteliistude või -laudade ning läbi tuuletõkke tugevasti karkassipostide külge.
i1 ja i2 voolud lattides, A; l lati kinnituspunktide vaheline kaugus; a lattide telgjoonte vahekaugus, m. Lattide kujutegur sõltub lati ristlõike mõõtmetest ja lattide
Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel. Teise ülesanne on tagada juhtrataste stabiilsus otsesõiduasendis. Kolmanda ülesanne on seada juhtrattad otseasendisse sõidu ajal, kui kalletest tulenevalt mõjuvad juhtratastele lisajõud. Roolitrapetsi ülesandeks on tagada juhtratastele erinevad pöördenurgad, mis on tingitud erinevatest pöörderaadiustest traktori kurvis sõidul. Selleks on juhtrataste kinnituspunktide ja paralleelvarda pikkused erinevad, nii et kui paralleelvarras on esisillast tagapool, siis on tema pikkus väiksem ja kui eespool, siis suurem. Nii on tagatud niinimetatud roolitrapetsi tekkimine esisillast, paralleelvardast ja pöördhoobadest. Rataste pöördenurgad vastavad pöörderaadiustele ja ei teki juhtrataste läbilibisemist ning on tagatud liikumise stabiilsus kurvis ja väheneb rehvide kulumine. 42
Pingutusisolaatorkett: (a) Looga silmus ripub vertikaalselt (b) Looga silmus on kõrvale kaldunud .... kraadi vertikaalasendist Raskendatud abikandekett: (a) Eeldatud algkõrvalekalle liikumatus õhus …. kraadi (b) Maksimaalne kõrvalekalle .... kraadi looga suurima kõrvalekalde asendis Soovitav on lisada joonis isolaatorkomplektist koos kaitsetarvikutega, rippe häälestuse ja mastile kinnituse detailidega. V-kettide kasutamisel tuleb näidata kinnituspunktide vaheline keti pikkus või kettide vaheline nurk ning kas V-kett peab taluma survekoormust. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 54 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 5. VUNDAMENTIDE ARVUTUSEST 5.1 ÜLDPÕHIMÕTTED Vundamentide ülesandeks on mehaaniliste koormuste ülekandmine alus- pinnasele ja samuti masti kaitsmine aluspinnase kriitiliste liikumiste eest.
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 97/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 10. JÄIKUSSIDEMED 10.1 Surutud üksikelemendid Surutud üksikelemendil, mis vajab põiksidemeid sammuga a, mõjub igale sidemele jõud: N F= - monoliitpuidu korral 50 N F= - lamell-liimpuidu korral 80 Sidemete kinnituspunktide vahel (a) peab algkõrvalekalle peab jääma lamellliimpuit- või spoonliimpuitelementidel piiridesse a/500 ja teistel elementidel a/300. Igal vahepealsel sidemel peaks minimaalne survejäikus (vedrukonstant) Ku,mean olema: k s ⋅ π 2 ⋅ E 0 ,mean ⋅ I K u ,mean = a3 π k s = 2 ⋅ 1 + cos ≤ 4.0 m ks - modifikatsiooni tegur
korral võtta ekstsentrilisus arvesse. 10.3 Sõrestike arvutusest Sõrestiku varraste normaaljõudude leidmisel võib oletada, et vardad on omavahel ühendatud liigendkinnitusega. Sõlmede jäikusest tingitud sekundaarseid paindemomente ei pruugi ei varraste ega liidete arvutamisel arvestada, kui liite geomeetria rahuldab tabeli 10.1 (vt allpool) nõudeid ning varda pikkuse ja ristlõike kõrguse suhe sõrestiku tasapinnas on vähemalt 6. Varda kinnituspunktide vahel mõjuvast põiksuunalisest koormusest tingitud paindemomenti tuleb arvestada ainult selle varda dimensioonimisel, kus põikkoormus mõjub. Vööd võib käsitleda jätkuvtalana, mis toetub liigendiliselt sõrestiku sõlmedes. Teras 1 117 Sõrestikke, kus koormus rakendub (näiteks profiilpleki kaudu) otseselt ülemisele vööle, on
asuvasse nägemiskeskusse. Lääts Kaksikkumer (bikonveksne) läbipaistev lääts asub iirise ja klaaskeha vahel ja on kinnitatud tsiliaarkeha külge. Läätse kuju muutust nimetatakse akommodatsiooniks. Akommodatsioon Läätse kuju muutmisega saavutatakse läätse pikem või lühem fookuskaugus. See võimaldab ühtmoodi teravalt näha erineval kaugusel asuvaid objekte. Akommodatsioon töötab tsiliaarlihase abil, mille kokkutõmme muudab läätse kinnituspunktide asetust. Kui läätse kõverust suurendada, muutuvad lähedalasuvad objektid teravamaks. Kaugelevaatamiseks tuleb lihast rohkem pingutada, mistõttu lääts muutub lamedamaks. See teravustab kaugemad esemed. Inimese vananemisel ilmneva kaugenägelikkuse põhjuseks on tsiliaarlihase elastsuse vähenemine. Akommodatsioon – silma teravustamine 96 Joonis 3.30. Silma ehitus Silmapõhi
annaabi.ee 
