Näiteks: põdra jäsemed tagavad aktiivse kulgemise, kaitse ja vahendi toidu väljakraapimiseks. Makroevolutsiooniline regress (Näiteks ehitustüübi ja aktiivset elutegevust soodustavate organsüsteemide lihtsustumine. Ilmneb seoses parasitismiga, eriti kohustusliku parasitismi korral) Siseparasitism: · Taandarenevad: aktiivset elutegevust tagavad organsüsteemid (meeleelundid, toitumise ja seedimise süsteem) · Eelisarenevad: kehakatted, kinnitusorganid, sugunäärmed (domineerib liitsugulisus. Põhirõhk järglaste taastootmisel, seepärast on siseparasiidid väga viljakad)
mageveekogudes, hulkharjasussid peamiselt meredes. Kaani keha on lame, harjasteta ja kahe iminapaga. Verdimevate kaaniliikide sülg sisaldab vere hüübimist takistavat ainet. Hulkharjasusside igal kehalülil on liikumist hõlbustavad nähtavad harjased. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: nende hulgas on põhjamudas kaevandajaid, vee filtreerijaid ja rööveluviisiga liike. Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. LIMUSED Kiriteol asub keha kaitsva koja sees, mille all on eriline nahakurd ehk mantel. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meelelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimismeel ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda.
Plussid: Sõltuvus keskkonnast väiksem ning edasise arengu võimalus 2) Evolutsiooniline regress: Organite taandareng seotud tavaliselt üleminekuga siseparasitismile o Kaovad aktiivset elutegevust toetavad organid (nt. meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt. kinnitusorganid, kehakatted) o Ülisuur osakaal on paljunemisorganitel Väljasuremine organismirühm (populatsioon, liik) geneetilise materjali lõplik kadu. Väljasuremise põhjused: o Ulatuslikud looduskatastroofid (jääajad, vulkaanipursked, hiidlained, meteoriidiga kokkupõrked) o Liigi eluea ammendumine geenifond ei anna enam uusi kohastumusi muutuvatele tingimustele o Inimtegevus:
maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks. Lihtsilm- ühest läätsest koosnev silm selgrootutel Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest osasilmakestest ja millega vaadates loom näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht) koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis kõrverakud- lahksugulisus- erinevat sugu selgrootud, sigimiseks vajalik nii isane kui emane liitsugulisus- loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis vaegmoone- areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik ehk täiskasvanu
9. Hulkraksus Hulkraksed paljudest ehituselt ja talitluselt erinevatest, iseseisvuseta rakkudest koosnevad loomad. Rakud moodustavad vähemalt 2 lootelehte, enamasti kudesid, elundeid ja elundkondi. Hulkraksete hulka kuuluvad kõik loomad peale ainuraksete. 1) Kolooniad. Paljunemine hulkraksuse kinnistumine, püsimine 2) Tõelise hulkraksuse teke loomadel kujuneb välja tööjaotus. Nt mesilased. Taimedel kujunevad kinnitusorganid (nt vetikad), maismaataimedel veejuhtumine. 3) populatsioon ... liigi isendid, kes elavad samal ajal samal alal & nende vahel peaks toimuma geneetiline info vahetamine. 4) Ökosüsteem MLB 6001 Üldbioloogia 16 5) Biosfäär Vt lisaks küs 2 lk 2-3. 11. Energiavoo vajalikkus Energiat on vaja: 1) hoida elustruktuuri piisaval tasemel, väliskeskkonnast tekitatud häirete
16 ,,aknrutega"kala külge.b kõige sagedasemad on Sphyriidae, Pennellidae ja Lernaopodidae sugukondade liigid kes parasiteerivad mereahvenal,tursklastel, heeringalistel, lintsabalastel,makrellastel jt. Kala kvaliteedi seisukohalt on see parasitaarsete vähkide grupp kõige tähtsam ,kuna nende kinnitusorganid ei hävine tehnoloogiliste protsesside käigus ,vaid võivad muutuda isegi kõvemaks, hapramaks ja sellega traumatoloogiliselt ohtlikumaks ,kuna asuvad kala lihastes. Nendest organitest võib kala liha vabastada aiult mehhaaniliselt ,näiteks fileerimiseha. Mageveelisrel kaladel parasiteerivad vähilaadsed ei tungi reeglina kala lihastesse ,neist põhjustatud kalakasvanduste probleemid ei kuulu hetkel huviala hulka
annaabi.ee 
