jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb. Kuuma sõnul on nii optimistidel kui pessimistidel õigustatud seletused. Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. Leian, et mõlemad artiklid kirjeldavad üpriski hästi Eesti Vabariigi praegust majandusolukorda, hoolimata sellest, et tegelikult kajastavad kahe inimese isklikke arusaamu ning arvamusi. Meie majandus on ilmselgelt hetkel väga kehvas olukorras: inflatsioon närib krõbinal rahakotis, paljudel on kaelas tohutusuured laenud- liisingud
oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb. Kuuma sõnul on nii optimistidel kui pessimistidel õigustatud seletused. Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult ettevaatlikud ja valida jõukohane elustandard, sest majanduslangus kestab ja töötus suureneb. SEB panga juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et midagi traagilist töötuse mõningane kasv siiski kaasa ei tohiks tuua
aastate lõpul. Nüüd on aga erinevus selles, et ühed välisinvestorid võivad hakata teisi üles ostama. (Sealsamas) Järgmisel aastal liiguvad välisinvestorid suures osas sektorisse, mida majandustsüklid kõige enam mõjutavad ning kust nüüd võib odavas väljamüügis head kaupa leida- ehk siis kaubandus, kinnisvara, ehitus, ehitusmaterjalide tootmine. Kus ettevõtted on kõige suuremas häädas ja neid ähvardab pankrot, seal on ka hinnad all. Praegu on ostjad kinnisvarasektori suhtes veel kõhklevad, sest oodatakse madalamaid hindu. Kuna võib eeldada, et kinnisvaras ja ehituses on raskemad ajad veel tulemas( praegu ehitatatkse vanade tellimuste alusesl, kinnisvaralaenude tagastamine seisab alles ees), siis peaks turul just järgmisel aastal aktiivsemaks minema. Samas sõltud see investorite ootustest. Kui viimased usuvad, et kinnisvarahinnad jäävad Eestis mitmeks aastaseks samale tasemele, siis ei hakka nad raha kinni panema, seda enam, et 2004-2007
Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos) Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a
riigi isepärasusi ning leida riikidevahelisi seoseid. Majandustsüklite uurimise mudel tuvastab andmetes lühiajalise dünaamika, pakkudes valitud riikide SKP tsükli pikkuseks 5 või vähem aastat (Ibid.: 14). Erandiks on Saksamaa, mille puhul on hinnatud SKP tsükli perioodiks 13,5 aastat. SKP ja eluasemeturu vaheliste seoste tugevus antud riikides jääb vahemikku 0,06 (Itaalia) ning 0,76 (Hispaania). Suhteliselt tugev korrelatsioon Hispaania puhul viitab kinnisvarasektori suurele osatähtsusele Hispaania majanduses. Prantsusmaa ja Saksamaa puhul on seose tugevuseks 0,5. Riikidevahelised SKP näitajad on omavahel tugevalt korreleerunud, varieerudes vahemikust 0,52 kuni 0,89. Tugevamad seosed esinevad Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania vahel, pisut nõrgem seos on antud riikide ja Saksamaa vahel, kuid siiski kõrgem kui 0,5. Alvarez et al. (2010) leidsid, et Saksamaa SKP reageerib teiste euroala riikide majandustsüklile
Reformide lõpuleviimine Eurointegratsioon ja EL laienemine Madal võrdlustase Majandustsükkel 2000-2010 Kasvuperiood 2000-2007 1) Kasv põhines ühekordsete soodsate tegurite kokkulangemisel a. Odavad tootmisressursid b. EL laienemine c. Soodne globaalne ….. 2) Peamine majanduskasvu tegur oli sisetarbimine a. Madal tööpuuduse tase b. Kiire tulude kasv c. Agressiivne jaekabanduse ja kinnisvarasektori kasv 3) Laenudel põhinev majanduskasv a. Kerge juurdepääs laenudele b. Madalad intressimäärad c. Pankade jõuline laienemine 4) Pro-tsükliline eelarevepoliitika a. Avaliku sektori kulude kasv b. Eurotoetuste kasutamine c. Tulumaksu ja kasumimaksu alanemine-nominaalse ostujõu suurenemine Miks liigkiire majanduskasv on halb ? Põhineb välistel finantseerimisallikatel
annaabi.ee 
