Kinnisvarainvesteeringud Ehitatavat või arendatavat kinnistuobjekti, mida kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine
Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, millel ettevõte ise majandustegevust ei tee. Hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Vastandiks kinnisvarainvesteeringule on maa ja hooned, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (kas toodete või teenuste tootmisel või administratiivhoonena) – selliseid varasid käsitletakse nagu tavalist materiaalset põhivara. Näide On kinnisvarainvesteering Ei ole kinnisvarainvesteering Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse Maa, mida ettevõte on seni kasutanud oma
mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus [11]. Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega. Edasine kajastamine toimub kas reaalväärtuses või soetusmaksumuses [20 : 108]. Raamatupidamise sise-eekirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseermise kord; · kinnisvarainvesteeringute arvestuse pidamise kord; · soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse määramise kord; · mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid; · kontode kasutamine pearaamatus;
Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 2 836 312 1 204 018 7 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa 2008 2007 Ärikasum 3 209 400 1 369 318 Korrigeerimised: Põhivara ja kinnisvarainvesteeringu kulum 6,7 1 380 000 1 305 748 Kasum (kahjum) põhivara müügist 18 -532 000 -128 000 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -804 229 -749 800 Varude muutus -533 192 -510 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 150 670 -137 700
6.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingukulusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või soetusmaksumuse meetodist. 6.2.1 Kinnisvarainvesteeringute parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust kõrgemale objekti algselt hinnatud väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks remont, hooldus), kajastatakse perioodikulude koosseisus.
muinsuskaitselised piirangud jmt). Taolised allahindlusvajadusele viitavad asjaolud fikseeritakse inventuurinimekirjas, täidetakse Rendile antud varaobjektide (maa, hooned või hoone osad, rajatised) inventuuri akti vorm (Tlv 22.06.2011 määrus nr 93, lisa 14) ning edastatakse vastav teave ka linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonna varadega tegelevale spetsialistile elektrooniliselt. Linna finantsteenistus informeerib omakorda linna audiitoreid, kellega koostöös otsustatakse, kas kinnisvarainvesteeringu väärtuse võimalik langus on linna aruande seisukohast märkimisväärne ning kes vajadusel vara väärtuse hindamise läbi viib (väline ekspert või oma töötaja). Kokkuvõtteks: Seega lisaks muudele tavapärastele inventuuriprotseduuridele selgitatakse kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel: a) kas vara on õiges klassis, vajadusel klassifitseeritakse vara ümber materiaalsesse põhivarasse;
annaabi.ee 
