küsimustele. Antud peatükis selgitatakse lahti büroohoonete üldised klassifitseerimise põhimõtted, tutvustatakse põgusalt ja võrreldakse omavahel Eestis kasutusel olevaid erinevaid klassifitseerimise meetodeid ning detailse veidi kriitilisema näite andmiseks selgitatakse lahti Bulgaarias Forton Internationali poolt kasutusel olev klassifitseerimise metoodika. Kolmas, töö analüütiline osa kaardistab läbi erinevate ekspertide sõnavõttude ja kinnisvarafirmade ülevaadetest saadud teadmiste Tallinna bürooturu lähiajaloos valitsenud trendid ning toob seejuures välja olulisemad nende põhjuseks olnud tegurid. Tänu erinevate osapoolete seisukohtade pidevale võrdlusele ning käsitletud teema kaasaegsusele pakub uurimistöö autori hinnangul põnevat lugemist kõigile büroohoonete turust huvitatutele. Uurimistöö autor avaldab siirast tänu kõikidele töö valmimisele kaasa aidanud inimestele. 1. TEOREETILISED ALUSED 1.1
teoreetilistest alustest. Käsitletakse kinnisvaraga seotud olulisemaid mõisteteid ja büroohoonete põhitõdedesid, vaadeldakse erinevaid büroohoonete klassifitseerimise meetodeid ning tutvustatakse kinnisvara tagatisega hüpoteeklaene. Töö teises osas antakse analüütiline ülevaade Tallinna büroohoonete turgu mõjutavate tegurite muutustest viimase kaheksa aasta jooksul. Ülevaate andmiseks kaardistati erinevate ekspertide sõnavõttudest ja kinnisvarafirmade turuülevaadetest saadud teadmised ning neid kriitiliselt analüüsides pandi kokku loogiline tervik. Peatüki esimeses pooles antav ülevaade on loogiliseks eelduseks peatüki teises pooles toodud empiirilises osas kasutatud metoodika tutvustusele ning empiirilise uuringu läbiviimisele. Bakalaureusetöö kolmandas osas tutvustatakse ja analüüsitakse poolstruktureeritud ekspertintervjuude käigus saadud tulemusi ning esitatakse olulisemad järeldused ning ettepanekud.
· Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid Avaliku teenistuse eetikakoodeks AVALIK TEENISTUS ÄRI MITTETULNDUS A. le Coq Taru Õlletehas AS Arhivaari eetikakoodeks Avise eetikakoodeks Bioanalüütiku/laborand i eetikakoodeks Eesti ajakirjanduseetika Eesti Kinnisvarafirmade Duni eetikakoodeks koodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti advokatuuri Eesti Kinnisvara Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks Haldajate ja Hooldajate eksperdi Liidu6 käitumiskoodeks heade tavade koodeks Eesti arstieetika Eesti Eesti Juhi Abi ühingu
kodulehel ka meeleldi reklaamivad. Esimese asjana märkasin, et hetkel on Swedbankis väikelaenu võtmise lepingutasu 0.- ning samuti on loodud klientidele preemiapunktide süsteem, mis toob endaga kaasa mitmeid soodustusi. SEB Pank-i lehel vastavaid kirjeid ei kohanud. Samuti võib Swedbanki laenusumma olla kuni 90% tagatisvara väärtusest SEB-i 80% kõrval ning Swedibanki lehelt võib leida mitmeid soodustusi seoses kinnisvarafirmade ja panga koostööga. Kuu sissetulek on samuti üks näitajatest, mis kindlasti mõjutab inimeste laenuvõtmise protsessi - näiteks SEB-ist laenu võttes peab üksikisiku kuu sissetulek olema vähemalt 448.- eurot kui Nordeas on sama näitaja 540.-eurot ning olles Tallinna elanik, siis lausa 640.- eurot. (Swedbank, SEB pank) Äriklientide pankade eelistuste põhjuseid otsides võtsin võrdlusesse investeerimislaenu tingimused
Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Lisaks eestlaste ostujõu ja kogu majanduse kasvule on suurkaupluste ketid osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnakeskustes. Uute kaubanduskeskuste rajamine on oluliselt elavdanud ka kinnisvarafirmade tegevust. Samas pole vähemalt Tallinna suurelamurajoonides märgata massilist väikekaupluste sulgemist. Ettevõtlikud ärimehed on neid hulgaliselt rajanud elumajade keldrikorrustele ja abihoonetesse, leevendades nii Nõukogude aja lõpul puudulikult väljaehitatud infrastruktuuri elurajoonides. Sääraste väikekaupluste üheks eeliseks on lähedus, samuti müüjatest ja klientuurist tekkiv vahetu suhtluskond, mis on muidu omane just maapoodidele. Väidetavalt
Tulekahju korral moodustasid mehed lähima veeallika juurest inimketi ja andsid veeämbreid edasi, lisaks patrullisid nad tänavatel õigusega karistada füüsiliselt igaühte, kes rikkus tuleohutusnõudeid. Caesar Augustus lõi 24 eKr esimese riikliku tuletõrjeameti, mis koosnes 600 orjast, kes olid jaotatud seitsmesse Rooma tuletõrjedepoosse.[2] Euroopas oli tuletõrje 17. sajandini üsna algeline. Tuletõrjedepoosid hakati rohkem rajama alles pärast 1666. aasta Londoni suurt tulekahju kinnisvarafirmade poolt. Esimene nn kindlustusbrigaad loodi juba aasta hiljem. [3] Mõisteti, et sellist skeemi võib saata suur majanduslik edu, ja enne 1832. aastat rajati Londonis veel kümme kinnisvarafirmat[4]. Oma maja kindlustamiseks maksid inimesed firmale sissemaksu ning selle märgistamiseks kinnitati hoone seinale vastava firma embleem. Kinnisvarafirmade tuletõrjebrigaadid kasutasid embleeme identifitseerimaks, kas majad on nende poolt kindlustatud
annaabi.ee 
