1,0x5,5. Philips ja Pozidriv otsikud tähistatakse numbritega 0 4 (0 on kõige väiksem). Torx otsikud tähistatakse numbritega 5 60 (5 on kõige väiksem). Kuuskantotsiku tähistuses olev number näitab tema mõõtu millimeetrites. PANE TÄHELE ! 1. Puurimisel kasuta kaitseprille. 2. Enne kui alustad tööd kontrolli, et puur oleks korralikult kinnitatud. 3. Löökpuurimisel ja jämedate puuridega puurimisel kasuta lisakäepidet, et säilitada kindel hoie puuri võimalikul kinnikiilumisel. 4. Ära unusta, et puurimisel kehtib lihtne reegel: mida jämedam puur seda madalamad pöörded ja vastupidi. 5. Löökpuurimist kasutatakse ainult kivi ja betooni puurimisel. 6. Ära pidurda pöörlevat puuripadrunit ega puuri käega. 7. Jälgi, et puur pöörleks õiges suunas. 8. Pea meeles, et erinevate tootjate poolt toodetud drellidel võivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades.
Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida). Augu läbilõikamise momendil mõjub trellile eriti suur jõud, mille tõttu tuleb trelli eriti kindlalt käes hoida, kui puur hakkab töödeldavat detaili läbima. Puurimisel tuleb olla valmis kohe trelli seiskama, kuna kinnikiilumisel töötav trell võib vigastada puurijat järsult tekkiva pöördemomendi tõttu. Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta. Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida. Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla väga kuumad).
2.Trelli käivituslüliti koos pöörete regulaatoriga ja käivituslüliti fiksaator. Puurid 1.Metallpuurid 2.Puidupuurid 3.Tsenterpuurid 4.K6vasulampuurid 5.Löökpuurid 6.Okaspuurid 7.Senkpuur (kassipea) 8.Senkpuur koos puuriga 9.Kaheastmeline puur 10.Korgipuur (pruntpuur) Ohutusn6uded 1.Puurimisel tuleb kasutada kaitseprille 2.Puur peab olema korralikult kinnitatud. 3.Löökpuurimisel ja jämedate puuridega puurimisel tuleb kasutada lisakäepidet, et säilitada kindel hoie puuri v6imalikul kinnikiilumisel. 4.Mida jämedam puur seda madalamad pöörded ja vastupidi. 5.Löökpuurimist kasutatakse ainult kivi ja betooni puurimisel. 6.Ei tohi pidurdada pöörlevat puuripidurit , ega puuri käega. 7.Peab jälgima , et puur liiguks 6iges suunas . 8.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud trellidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades.
- Kä ed tuleb eemal hoida pö örlevatest osadest. - Vä ikesed tö ö deldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega võ i teiste kinnitusvahenditega (detaili ei tohi kä ega hoida). - Augu lä bilõ ikamise momendil mõ jub trellile eriti suur jõ ud, mille tõ ttu tuleb trelli eriti kindlalt kä es hoida, kui puur hakkab tö ö deldavat detaili lä bima. Puurimisel tuleb olla valmis kohe trelli seiskama, kuna kinnikiilumisel tö ö tav trell võ ib vigastada puurijat jä rsult tekkiva pö ö rdemomendi tõ ttu. - Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pö örlemissuunda muuta. - Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). - Puuri võ i otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema vä lja lü litatud ja pistik pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. - Tö ö tavat trelli ei tohi kä est panna
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga,
Tuleb jälgida ka mõningaid asju : · Kui teist korda ei suruta kiilu esialgse sügavuseni, siis jääb istutuslõhe alaossa tühimik, kus võib kuivada narmasjuurte alaosa. · Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid surutakse taime poole, siis jääb jällegi istutuslõhe alaossa tühimik. · Väike madal istutuslõhe. · Kinnikiilumisel tehtud lohakas kinnivajutamine või lahtijätmine, põhjustab taime kuivamise. Potitaimede istutamist tehakse toruga. Surutakse toru mulda, vajutatakse kangile jalaga, pannakse taim torru. Turbatuubi ülemine serv peab jääma 2 cm sügavusele. Siis vajutad taime jalaga kinni. Potitaimi tuleb enne istutamist kõvasti kasta. Männi seemneid külvatakse. Külvilapid on 30x30 ... 50x50 cm suured. Mändi külvatakse üldiselt käsitsi. Hajalikülv külvatakse 20.
Kui on välja uuritud, millises olukorras patsient on, tehakse kindlaks, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et talle ligi pääseda. Esimese tee patsiendi juurde võib autovrakis paikneva patsiendi puhul luua suhteliselt kiiresti mõne ukse, pagasiluugi või tagaakna kaudu. Kui aga tegemist on teelt väljasõiduga, võib patsiendini esimese juurdepääsu loomiseks kuluda märkimisväärselt palju aega. Elevaatorites või vundamendisüvendites varingu alla jäämisel, masinate vahele kinnikiilumisel ei ole alati võimalik lühikese ajaga patsiendi juurde läbi murda. Sageli on vaja spetsiaalset seadet (tööriista, lõikepõletit, tõstepatja, hüdraulilisi päästevahendeid), et luua esimene juurdepääs patsiendi juurde. Kiirabi jaoks on peale objekti (sõidukivraki, lifti, masinate) kindlustamise eelkõige oluline teada, milline oli õnnetuse kulg ja sellest tulenev õnnetuse mehhanism. Selle põhjal saab teha olulisi järeldusi vigastuste raskusastme ja olemuse kohta.
annaabi.ee 
