vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse. Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või maismaa madalamate osade soostumise tagajärjel. Soo arengu astmed
kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järvede kinnikasvamisest kujunenud sood. Moreenitasandikud on soodsad maaviljeluseks, mistõttu on antud piirkond juba kaugetel aegadel olnud põllumajandusala ja omandanud vastava maastikumustri. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aluspõhi Alsupõhja pealisosa moodustavad karbonaatkivimid, mis on andnud
pindmine kiht). * Alvar loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed. * Puisniit väga liigirikkad niidud. Väga erinevad liigid saavad seal elada. Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed. Sood ja rabad * Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab rohketoiteliste järvede kinnikasvamisest või liigniiske mineraalmaa soostumisest. -) Madalsoo siirdesoo (taimestik on mitmekesine. Madalates kohtades madalsoo taimed, mätaste peal rabataimed) raba ehk kõrgsoo. Raba on muust soostumata maast kõrgemal turbahunniku tõttu. Rabad on olulised mageveehoidlad. Märgalad on ,,maa kopsud". Kuna lagunemist ei toimu väga palju, siis hapnikku ei kasutata eriti aga hapnikku nad toodavad veidi. Kasutegur on ikkagi olemas. Bioindikatsioon
b) Keskmiselt lagunenud turvas M2 vesi peaaegu must c) Hästilagunenud turvas M3 nagu pori · Õhukesed sood · Keskmised sood · Sügavad sood 2) Siiredsoo S turvastunud leedegleimuldadest või kui veekogu kasvab kinni pinnalt. Madalsoo võib ka üle minna siirdesooks. Võivad olla halvasti ja keskmiselt lagunenud turbaga. 3) Rabad R võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Ainult halvasti lagunenud turbaga. Üks meie suurimaidloodusrikkusi a) Magevee reservomadused b) Turbal on tohutu väärtus Turba määrab ära taim, millest turvas on moodustunud. Soomuldade kasutamine: ainult madalsoode muldasid saabki kasutada ja sedagi ainult niitude jaoks. Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida. IX Tüüp Lammimullad A levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset
Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2).
Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda kasutatakse energeetikas, hästi lagunenud turvas on toitainerikkam ja seda võib isegi põllumajanduslikel eesmärkidel kasutada.. Soomullad jaotuvad : 1)madalsood M 2)siirdesood S 3) rabad R. LG1- st tekib tavaliselt siirdesoo ja see muutub omakorda rabaks. G1-st tekivad madalsood, sest see on karbonaatne ja toitainerikas muld ning see läheb üle siirdesooks. Veekogude kinnikasvamisest tekib sapropeel ehk järvemuda, mis settib veekogu põhja eutrofeerumise tulemusena. Järved kasvavad kinni kahte moodi. Sapropeeli tekkega kasvavad kinni madalad laugete kallastega järved. Süvaveelised järved, mis on järsu kaldaga, kasvavad kinni pinnalt. Põhjast kinni kasvades tekib tavaliselt madalsoo, pinnalt kinni kasvades aga siirdesood ja rabad, mis on väga happelised. Rabaturvas on suure veesidumisvõimega. Kuivendatud madalsoode maadele kõlbab rajada pikaajalisi rohumaid
Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2).
Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine sademete veest. Toitainetevaesed. a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2).
annaabi.ee 
