See õigus kantakse kinnistusraamatusse ning see on nähtav ka kolmandatele isikutele. Kui isiklik kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud, jääb see kehtima ka juhul kui kingisaaja kingitud varaga tehinguid teeb ning raskendab sellega kinnisasja hüpoteegiga koormamist ja müüki. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1. vara omandamisest hoidumist 2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud 3. pärandist või annakust loobumist Kinkelepingut kasutatakse majade, korterite talude kinkimisel. Samuti kui mul on oma firma, siis ma võin selle samuti kinkida oma lastele. Kuna see on vara. Põhimõtteliselt võid sa kõike oma vara kinkida, teatud isikutele, kui sa ei taha, et teised sellest osa saaksid. Lepingu tingimused Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti.
(1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Võlaõigusseaduse § 259 lõige 1 määratleb kinkelepingut kui kokkulepet, millega kinkija kohustub kingisaajat tasuta rikastama. Kui tavaarusaama kohaselt on kinge teatava asja tasuta loovutamine, siis võlaõigusseadus käsitleb kinkelepingut mõnevõrra laiemalt, hõlmates kõiki kokkuleppeid, mille eesmärgiks on teisele isikule tasuta varalise hüve loomine ehk tema rikastamine. Lisaks esemete tasuta üleandmisele määratleb seadus kinkena ka varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobumist (nt loobutakse võla sissenõudmisest või kinnisasja
kui kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustustehing tehti enne AÕS § 119 lõike 2 vastava redaktsiooni jõustumist, kuid asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast seda. *41 Sellist vormipuuduse parandamist ei toimu aga juhul, kui asjaõigusleping sõlmiti ajal, mil AÕS § 119 lõike 2 vastav redaktsioon veel ei kehtinud. *42 Ka kinkelepingu vorminõude järgimata jätmise korral peetakse kinkelepingut kehtivaks, kui kinkija oma kinkelepingust tuleneva kohustuste täidab (VÕS § 261 lg 2). Eespool nimetatud sätete, s.t AÕS § 119 lõike 2 ning VÕS § 261 lõike 2 ja § 408 lõike 2 alusel toimub üksnes vormipuuduse, mitte aga muude tühisust kaasa toovate asjaolude (piiratud teovõime, heade kommete vastasus jne) parandamine. 7.2.2. Vorminõude eesmärgiks ei ole tühisuse kaasatoomine Teise alternatiivina, mil vorminõude eiramine ei too kaasa tehingu tühisust, nimetab TsÜS §
Esemega seotud omandiõiguse üleminekuks tuleb tulevastel lepingu pooltel teha kaks tehingut, nendeks on võlaõiguslik tehing, mille alusel tekib kingisaajale nõudeõigus, ja asjaõiguslik tehing ehk käsutustehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kinkena on võimalik käsitelda igasugust tegevus, mis muuhulgas võib seisneda nii omandiõiguse üleandmises, nõudeõiguse loovutamises, loobumises nõudest ja asjadest, sponsoreerimist jne. Vaatamata sellele, et kinkelepingut on võimalik sõlmida erinevate esemete ja nendega seotud omandiõiguse üleandmiseks ei ole kinkena siiski käsitletav igasugune tegevus. Praktikas sõlmitakse kinkelepinguid tihti segalepingutena, see tähendab et leping vastab kahele või enamale lepinguliigi tunnusele. Segalepingute sõlmimisel tuleb kinke tuvastamiseks kontrollida nii kinkija tahet kingisaajat tasuta rikastada, kui ka kinke ja vastusoorituse erinevat väärtust. See 1 VÕSi seletuskiri
03.1998 nr 3-2-1-34-98 ajaloolises plaanis testament, siis sellest ka juba Rooma õigusest tuntud mõisted successio a Niidu 9 elamu omandiõigus läks pärast O. Niitmaa surma TsK § 557 lg 1 p 2 alusel üle riigile. Elamu testamento (või ka ex testamento) ehk testamendijärgne õigusjärglus ja successioab intestamento (ehk endine omanik suri 1991. aastal seadusjärgsete pärijateta ja testamenti tegemata. Kinkelepingut ex lege)17 ehk ilma testamendita õigusjärglus, seega siis seadusjärgne õigusjärglus. 18 O. Niitmaa ja kostja vahel ei tuvastatud. Apellatsioonikohtu põhjendus AÕS § 110 kohaldamatusest on seaduslik. Alates 29. detsembrist 1994. a välistas AÕS RakS § 13 lg 2 redakstioon ehitisele kui Eesti kehtiva, s.o 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduse esialgse eelnõu projektis oli kavandatud
5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon 89. Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohus- tatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda? VÕS 1036. Eeldus: käsutuseseme tagastamist ei saa nõuda soorituskonditsiooni alusel. Tüüpiline näide: kaks järjestikust kinkelepingut. A kingib B-le maali ja B kingib selle edasi C-le. Esimene kinkeleping osutub tühiseks, aga käsutus jääb kehtima. B vastu ei ole soorituskondiktsiooni alusel nõuet siis, kui B oli heauskne ega hoidnud kinkimisega midagi kokku, sest B rikastumine langes edasikinkimise tõttu ära ( 1033 lg 1). Sellises olukorras saabki A kingitud asja C-lt 1036 alusel välja nõuda. 31
annaabi.ee 
