ettevalmistajatest ja korraldajatest. Mõlemal kongressil valiti ta EKP KK ja KK Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepast · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,"). · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime. · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki. · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut: 1),,Kellele iseseisvus, kellele ike" 2),,Iseseisvuse ikke all" 3),,Teosed" I osa · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks
dadaistide liikumisest Zürichis. Aastal 2000 võitis ta teosega ''Volta annab kaebliku vilet'' Eesti romaanivõistlusel esimese koha. Tema loomingu hulka kuuluvad: 1994 luulekogu ''Ajakirjanik'', 1998 novell ''Loomingus'', romaan ''Volta annab kaebliku vilet'', 2001 ''Vares-Barbaruse valitsus'', 2004 ''Elajas trepi eelastmel'', 2007 novellikogu ''Lugusid Anveltist ja Kingissepast'', 2009 ''Ärid kuuliaukudega majas'', 2010 ''Viimane kohtupäev'', 2011 kriminaalromaan ''Ilusast naisest ei saa head muumiat'' ja metsavenna romaan Püstol Waltheriga metsikutes laantes. 4 Teose sisu Raamatus on juttu et 2 seersanti, Hans Keerastik ja tema kaaslane seersant Kukk saadetakse Nõukogude tagalasse luureinfot koguma CIA poolt.Kaasa anti neile portatiivne raadiojaam
Vilmsiga. Kuid Kingissepp tegutses hoopis teisel poolel ja püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. Ideoloogiliselt vankumatu ja Nõükogude ladvikuga väga tihedates sidemetes olev Kingissepp jätkas Eestis õõnestustegevust ka pärast Vabadussõda. 1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai Kingissepast kommunistlik märter, keda kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul seati eeskujuks teistele. Kingissepa auks nimetati ka Ingerimaal asuv Jamburgi linn ümber Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 19521988 Kingissepa nime. Võnnu lahing Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel
Mitte küll Nõukogude Liidust lahkulöömiseks, vaid just vastupidi, perestroika toetuseks. Ja enam pikemalt mõtlemata asutatigi kohe pärast saate lõppu sealsamas telemajas rahvarinde algatuskeskus. Üleüldine käärimine levis Tallinnast ja Tartust ka provintsidesse. Rajoonid, alevikud ja isegi külad ärkasid talveunest. Kohalikud ajalehed võtsid tagasi omad vanad nimed ,,Saarte Hääl", ,,Läänlane", ,,Viru Sõna", ,,Sakala". Kingissepast sai uuesti Kuressaare. Haapsalu rajoon kuulutas jaanipäeva pühaks. Ning igal pool üle maa hakkas sündima rahvarinde tugirühmi nagu seeni pärast vihma. Rohelised ja muinsuskaitsjad, rahvusliku sõltumatuse partei ja rahvarinne asusid kordamööda kruvima vabadusliikumise tempot. Kõige tagatipuks ja otsekui julgustavaks märguandeks võttis aga Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse sinimustvalgest Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipuna!" Nii on kirjeldanud 1988. aasta kevadet Mihkel Tiks,
(joomine, söömine, seks jms). Müütiline minevik asendatakse kaasaja tegelaste, reaaliate ja keelega. Arne Ruben ,,Volta annab kaeblikku vilet" (2001) - 20. Sajandi alguse Euroopa ja Eesti. Sotsiaaldemokraatia sünd, töölisliikumine (1905.a revolutsioon). Kehastab mineviku rasket ja tüütut teemat üpris kergelt, teatava koomilisuse registris. Peategelane Gustav Kalender Volta tehakse noor tööline satub Kesk-Euroopas dadaistide ringkonda. ,,Lugusid Anveldist ja Kingissepast" (2007) nõukaaegse ajalookirjutuse koomiline ümberpööramine. 6. Andrus Kivirähki minevikuaineline proosa (,,Ivan Orava mälestused", ,,Rehepapp", ,,Liblikas", ,,Mees, kes teadis ussisõnu") ,,Rehepapi" fenomen: kui nali on ära naerdud, siis tuleb selle tagant välja tõsine maailm ja probleemid. Eestlaste kohanemise teema, muutumisvajadus. Kirjutatud lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega.
Siin saab kokku alusfromelina eesti kõrgluule, mis asetatakse kõrvuti tavapärase eesti argikeelega. Loomulikult ei saa sellisel puhul rääkida ka klassikalisest lugemisest. Tegemist on mõnes müttes antiluulega või isegi antiraamatuga, kus esmapilgul ei olegi lugeda muud, kui absurdseid või sürrealistlikke värsse. Seda teksti on positiivse külje pealt kommenteeritud nii, et siin on olemas lüüriline mina ehk Viktor Märg. Kivisildnik ise on andnud mõista, et see on poeem Viktor Kingissepast. See isik ongi subjekt, mis teksti käigus ennast loob. Nii, et see maailm, mida siin esitatakse, pole valmis, vaid seda alles luuakse. See tekst viitab kogu aeg edasiminekule või liikumisele. Esiteks seesama sürrealistlik automaatkirjutus on oma olemuselt juba impulsiivne, spontaanne ja selle kaudu üritatakse sõnastada alateadvuse informatsiooni. Sellele liikumisele, dünaamilisusele osutab ka teksti kujundus teksti all jooksev südame kardiogramm
annaabi.ee 
