Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepast · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,"). · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime. · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki. · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut: 1),,Kellele iseseisvus, kellele ike" 2),,Iseseisvuse ikke all" 3),,Teosed" I osa · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980)
kättemaksu eest. Pole võimatu, et Sergei Kingissepp hukkas Linkhorsti oma käega Scheeli villa krundil 1941. Seal hukati veel teinegi osaline, poliitilise politsei töötaja Hans Pipar, kes oli üks Kingissepa arreteerijatest. Sergei lõpp oli veelgi kuulsusetum kui tema isa oma - ta hukkus evakueerimisel Tallinnast Leningradi 29. augustil 1941. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepa kohta · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,") · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki (pildil) · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut (,,Kellele iseseisvus, kellele ike", ,,Iseseisvuse ikke all" ja ,,Teosed") · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980) Kasutatud kirjandus:
Nõukogude Venemaale. Ideoloogiliselt vankumatu ja Nõükogude ladvikuga väga tihedates sidemetes olev Kingissepp jätkas Eestis õõnestustegevust ka pärast Vabadussõda. 1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai Kingissepast kommunistlik märter, keda kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul seati eeskujuks teistele. Kingissepa auks nimetati ka Ingerimaal asuv Jamburgi linn ümber Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 19521988 Kingissepa nime. Võnnu lahing Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel. Saksa okupatsioonivõim Baltikumis Saksa sõjalise võimu langemisega tekkis aga ajutiselt olukord, kus eestlaste teine ajalooline vaenlane
1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega minimaalsed. 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare muudeti Kingissepaks. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks.
vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik. Kodumaale jäänud haritlased langesid ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP
Nad püüdsid eraldada iseseisvunud vabariikide koosseisust serblastega asustatud alasid ja liita neid Serbiaga. `Nendes piirkondades viidi läbi etniline puhastus Hrustsovi ajal: 1959. aastal vähendati rajoonide arvu 25-le, juurde tuleb üks linna piirkond: Kohtla-Järve 1961-1962 vähendati rajoonide arvu 19-le Breznevi ajal: 1978 vähendati rajoonide arvu 15-le Millised muutused toimusid piiride haldus... kuni 1953. aastal? Saaremaa nimetati ümber Kingissepaks, Eesti koosnes kolmest oblastist: Tallinna oblast; Tartu oblast; Pärnu oblast. Eestilt võeti suurem osa Petserist ja kolm piiritagust küla. Loodi rajoonid, mis toimisid nagu vallad. EKbP 8. pleenum TV lk 39.1 Poliitilised olud 1950. 1980. aastail Hrustsovi sula Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. Massiline vägivald vähenes, hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. Alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3
Kui ühes keeles nimi asendatatakse samas keeles teise nimega, siis on tegu ümbernimetamisega nt Nuustaku alev Otepääks. Nimemuutus saab jagada kolme tüüpi: 1) ametlik keel muutub ja seetõttu ka ühes keeles nimekuju asendub välismaailma jaoks teisekeelsega(Tallinn-Reval). 2) ametlik keel ei muutu , aga mõnes teises keeles võetakse kasutusele kohalik nimi (Bombay >Mumbai,) 3) ametlik keel ei muutu aga sellekeelnenimi muudetakse (Kuressaare- Kingissepaks). Võõrnimed- reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või ümberkirjutatult (muust kui ladina kirjast). Ümberkirjutus jaguneb: 1) transliteratsioon e ümbertähtmine on toiming, mis kujutab endast täielikult alfabeetilise kirjasüsteemi märkide esindamist konversioonitähestiku märkide abil. See on moodus ühes kirjas teksti tähttäheliseks ümberkirjutseks teises kirjas. Ta on pööratav ehk võimalik algsesse tähestikku tagasi viia
liitmiseelsed nimed. See järeleandmine oli siiski ajutine, uus ideoloogiliste nimede laine algas 1948. a (13. juulil Tallinnas Falgi tee ja Komandandi tee > Nõukogude, Vabaduse väljak > Võidu väljak), "igandlike" nimedena kaotati Heeringa, Kuninga, Piiskopi, Pühavaimu jms. Muutused jõudsid haripunkti 1950. aastate alguses (1950 muudeti Haapsalus korraga 28 tänava nimed, Tartus 13 tänava nimed, 1951 Kuressaares 6 tänava nimed). 1953. aastal nimetati Kuressaare linn Kingissepaks ja Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks, järgnevalt muutuski Kingissepa kõige sagedamaks ideoloogiliselt motiveeritud nimeks Eesti tänavanimistus (1987 esines 27 asulas). Ideoloogiline surve tänavanimedele vähenes 1960. aastatel, ent tugevnes jällegi 1980. aastate alguses. Kohanimede keelsuses ei toimunud esialgu mingeid muutusi, Nõukogude võim vaatles kohanimesid kui "vormilt rahvuslikke, sisult sotsialistlikke" ning liiduvabariigi fassaadi sobisid kohalikus keeles nimed
annaabi.ee 
