hormoonid, neuraalne ja metaboolne fütohormoonide ja regulatsioon ning ööpäevane regulatsioon koemehhanismide takistusega rütm(päevase aktiivsusega isenditel on mitooside aktiivsus öösel ja vastupidi) 15.)Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihilise ehitusega, võib eristada sisemist (kromosoomi poolset) ja välimist (mikrotorukese poolset) plaati, mis omavahel on teatud 27 valkudega ühendatud. Imetajate sisemises plaadis on leitud neli erinevat valku, välimises plaadis on leitud düneiin ja kinesiini sarnane valk CNP-E. · 16.)Kromosoomide liikumine anafaasis a ja b
meioosi tulemusena haploidse genoomiga rakud. Meioosi peamised erinevuse võrreldes mitoosiga on järgnevad: · meioosi profaas kestab kaua · tuum jaguneb kaks korda järjest ning kahe jagunmise vahepeal puudub S-faas, see tähendab, et kromosoomid replitseeruvad ühel korral. · homoloogsed kromosoomid paarduvad ja orienteeruvad vastaspoolustele. · meioosi-spetsiifiline mehhanism tagab ainult ühe funktsionaalse kinetohoori moodustumise duplitseerunud tsentromeeri piirkonda. · homoloogide vahel esineb sageli ritsiire. · homoloogsed kromosoomid jagunevad tütartuumadesse. · õdekromatiidid jäävad kokku 2. jagunemise metafaasini. · kromosoomiarv väheneb kahekordselt. 1. Reduktsioon- ehk taandjagunemine Meioosi I profaas on kõige pikem meioosi staadium ning selles eristatakse 5 staadiumi: · leptoteen- selles etapis kromosoomid kondenseeruvad ja muutuvad nähtavaks. Iga kromosoom
151. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. Osalevad viburite ja ripsmete moodustumises, 152. Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga Tsentrioolid puuduvad, rakuseina tõttu erinev tsütoplasma pooldumine. Raku jagunemistasapinda moodustub Golgi kompleksi vesiikulitest ja neid transportivatest mikrotorukestest fragmoplast. Vesiikulid sisaldavad rakuseina materjali, nende kokkusulamisel tekibki uus rakusein. 153. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihiline - võib eristada sisemist e kromosoomipoolset ja välimist mikrotorukese poolset plaati, mis on omavahel valkudega ühendet. Kinetohoor on kihilise ehitusega ja võib eristada sisemist ehk kromosoomi poolset ja välimist mikrotorukese poolset plaati mis omavahel teatud valkudega ühendatud. Imetajate sisemises plaadis on leitud 4 erinevat valku, välimises plaadis on leitud düneiin ja kinesiini sarnane valk CNP-E. On ka tsentromeeriga seostuvad faktorid.
Replikatsiooni alguspunkt – milleks vajalik, erinevused pro- ja eukarüootidel. Struktuur, mis oma järjestuselt pole küll korduselement, aga on vajalik kromosoomi kui terviku toimimiseks. Prokarüootidel esinevad kindlad DNA järjestused, kuhu DNA polümeraas seostub. Eukarüootidel kindlad alguspunktid puuduvad, replikatsioon algab stohhastiliselt. Ajaliselt varem replitseerub neil eukromatiin. Tsentromeer – milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kinetohoori ülesanne. Kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega ja kindlate sinna seonduvate valkudega. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda organiseerunud kõrgemat järku kordusteks.
Sisaldab kindlaid korduvaid elemente (~170bp) tandeemses järjestuses, need elemendid võivad korduda tuhandeid kordi. Mutatsioonid selles piirkonnas takistavad mikrotorukeste seostumist kromosoomidega. Tsentromeeri ülesandeks on hoida õdekromatiide koos mitoosi anafaasini (samuti meioosi teise jagunemise anafaasini). 2 Tsentromeeri DNA-ga on seotud mitmed valgud (CNPA, CNPB jt), mis võimaldab kinetohoori teket ja seostumist. Telomeer on struktuur, mis paikneb kromosoomide otstes. Sisaldab 6-8 aluspaari sisaldavaid korduvjärjestusi, mis on kõrgelt konserveerunud nii järjestuse kui ka struktuuri järgi. Inimese kromosoomides on ~2000 kordust TTAGGG (5' 3') Telomeerid hoiavad erinevate kromosoomide otsad omavahelise interakteerumise eest. (Eukarüootide iga kromosoom sisaldab ühe lineaarse DNA kaksikheeliksi, mitte tsükliseerunud DNA nagu prokarüootides.) Telomeerid seovad kromosoomid tuuma
Struktuur, mis oma järjestuselt pole küll korduselement, aga on vajalik kromosoomi kui terviku toimimiseks. Prokarüootidel esinevad kindlad DNA järjestused, kuhu DNA polümeraas seostub. Eukarüootidel kindlad alguspunktid puuduvad, replikatsioon algab stohhastiliselt. Ajaliselt varem replitseerub neil eukromatiin. 18. Tsentromeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kinetohoori ülesanne. Kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega ja kindlate sinna seonduvate valkudega. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda organiseerunud kõrgemat järku kordusteks.
kaks telomeeri replikatsiooni alguspunktid (origins of replication). Tsentromeer Järjestuselement. Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud kogu aeg. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, ning saab toimuda kromosoomide lahknemine anafaasis. Kinetohoori moodustumiseks on vajalik CENP-valkude olemasolu. Telomeer Telomeer on kromosoomi otstes leiduv järjestuselement, mis kujutab endast 6-8 bp pikkuseid tandeemselt korduvaid järjestusi. Neid järjestusi lisab DNA ahela 3` otsa spetsiaalne RNA-d sisaldav ensüüm telomeraas. Telomeerid võimaldavad kromosoomide replitseerimise kogu ulatuses. DNA replikatsiooni spetsiifikast tulenevatest põhjustest ei saa DNA ahela 3' otsa terminaalset osa replitseerida. Selleks ongi seal vajalikud nn
o lühikesed kääviniidid – moodustavad astri ümber tsentrosoomi Metafaas: · selle alguseks on kromosoomid maksimaalselt lühenenud · kromosoomide tsentromeeripiirkonnad on liikunud raku kesktasapinnale – moodustub nn. metafaasiplaat · iga kromosoomi kinetohoorile on kinnitunud poolustelt lähtuvad mikrotorukesed. Anafaas: · algab, kui kromosoomi paarilised tsentromeerid eralduvad teineteisest, kääviniidid hakkavad kinetohoori baasilt lühenema (tubulin laguneb) ja tütarkromatiidid (tegelikult ühekromatiidilised kromosoomid) liiguvad, tsentromeer ees, raku eri poolustele. · Mittekinetohoorsed mikrotorukesed venitavad rakku piklikumaks. · Selle lõpuks on poolustel täielik kromosoomide komplekt. Telofaas: · Rakk muutub veel piklikumaks, et saaksid hakata moodustuma uued tuumakatted (selleks kasutatakse vanemraku tuumakatte fragmente ja endoplasmaatilise retiikulumi osi)
annaabi.ee 
