Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides, inertgaasina Krüptoon luminestsentslampides, välklampides Ksenoon kõrge intensiivsusega valgusallikates; laserites Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel Omadused Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid Madala sulamis ja keemistemperatuuriga lihtained
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Magnetism" 1. Milliste kehade (osakeste) vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Liikuvate kehade vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli 2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja suund. Kontuur peab olema tasakaaluasendis. 3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 4. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetindukt...
1) Milliste kehade (osakeste) vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Magnetiline vastastikmõjuks nimetatakse liikuvate kehade vastastikmõju. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli. 2) Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks võib kasutada vooluga kontuuri. See asetsetakse taustsüsteemi. Suunda saab teha kindlaks kruvi reegliga. 3) Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. 4) Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust). Magnetinduktsioon on võrdeline maksimaalse jõumomendiga...
FL=F/N=B*q*v*sinα.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1
FL=F/N=B*q*v*sin.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1
kinnikatmisega kindlustab, et elektronkiir langeb täpselt ettenähtud punktile. Maskis olevate avade ja luminofoorpunktide kuju ja paigutus aga kuuluvad kindlasti kuvari oluliste tunnuste hulka, mille teadmine ostuprotsessis mööda külge maha ei jookse. Maske on peamiselt kolme sorti. Kõige traditsioonilisem koosneb punktikolmikutest ehk triaadidest, vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani . Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu
Kiirelt liikuvate kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi ekraan peab olema küllalt suur ja ristkülikulise kujuga. Et kineskoop ei kujuneks suure ekraani korral liiga pikaks, kasutatakse suuri hälvitusnurki ja seepärast kasutataksegi kineskoopides seni eranditult magnetilist hälvitussüsteemi. Lineaarse laotuse saamiseks peab hälvitussüsteemi poole läbima hammasvool. Laotuseks vajaliku homogeense magnetvälja saamiseks on mähised küllaltki keeruka kujuga ja nende toimet korrigeeritakse veel ka püsimagnetitega, mis paiknevad kineskoobi kaelal. Fokuseerimissüsteemis kasutatakse kineskoopidel kiirendusanoodiga süsteemi, kusjuures esimest anoodi nimetatakse teravduselektroodiks. Ekraanidena
Kasutatakse erineva anoodide arvu ja kujuga fokuseerimis süsteeme. Selleks, et tekiks fokuseeriv toime peab tekima tüürelektroodi ja anoodide vahel ebaühtlane elektriväli. See elektriväli kujundatakse ka diafragmadega (vaheseintega) ja sobivalt teelt kõrvalekaldunud elektronid satuvad anoodidele. Anoodide pinge väärtus sõltub kiiretoru suurusest ja tüübist ning on ostsiloskoobi torudel esimesel anoodil 200 - 500V teisel anoodil 1000 2000 V. Kineskoopides võib, aga teise anoodi pinge ulatuda kuni 25kV. Fookuse reguleerimine toimub esimese anoodi pinge reguleerimisega. Hälvitussüsteemi ülesandeks on suunata elektronkiirt ekranilt sobival hetkel sobivasse kohta. Seda on võimalik teha, kas elektri või magnetvälja kaasabil. Vastavalt sellele on olemas elektrostaatilised ja magnetilised hälvitussüsteemid. Elektrostaatilistes hälvitussüsteemides kasutatakse elektrivälja toimet
76 kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi ekraan peab olema küllalt suur ja ristkülikulise kujuga. Et kineskoop ei kujuneks suure ekraani korral liiga pikaks, kasutatakse suuri hälvitusnurki ja seepärast kasutataksegi kineskoopides seni eranditult magnetilist hälvitussüsteemi. Lineaarse laotuse saamiseks peab hälvitussüsteemi poole läbima hammasvool. Laotuseks vajaliku homogeense magnetvälja saamiseks on mähised küllaltki keeruka kujuga ja nende toimet korrigeeritakse veel püsimagnetitega, mis paiknevad kineskoobi kaelal. Fokuseerimissüsteemis kasutatakse kineskoopidel kiirendusanoodiga süsteemi, kusjuures esimest anoodi nimetatakse teravduselektroodiks. Mustvalgekineskoobi ehitusskeem on toodud joonisel 9
Maskis olevate avade ja luminofoorpunktide kuju ja paigutus aga kuuluvad kindlasti kuvari oluliste tunnuste hulka, mille teadmine ostuprotsessis mööda külge maha ei jookse. Maske on peamiselt kolme sorti. Kõige traditsioonilisem koosneb punktikolmikutest ehk triaadidest (shadow mask), vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne
42 oluliste tunnuste hulka, mille teadmine ostuprotsessis mööda külge maha ei jookse. Maske on peamiselt kolme sorti. punktikolmikutest ehk triaadidest (shadow mask) koosnev vahepealne variant kasutab ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron - kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelisteks on suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Puudusteks on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide
annaabi.ee 
