See oli kõige selgem märk tulevast sõjast, kuna kuskil tuli lõpuks need ressursid realiseerida. Võidurelvastumine tõi lõpuks kaasa olukorra, kus ainus võimalik turg majandulike produktide kasutamiseks oligi sõja pidamine. Hea näide võidurelvastumisest on sakslaste ja inglaste laevastiku moodustamine. Iga laeva kohta, mis sakslased ehitasid, ehitasid inglased kaks. Sõjaline mõtlemine oli muutunud oluliselt kaalukamaks kui diplomaatia. Nii oli oma osa ka kindralstaapide poolt koostatud sõjaplaanidel, millega valitsused polnud tihtipeale isegi kursis. Plaanid olid väga detailsed, julmad ja jäigad. Põhivõtmeks oli kiirus. Sõjaplaanide tugevus seisnes kiires mobilisatsiooni välja kuulutamises ja seetõttu toimusidki Esimese maailmasõja sündmused niivõrd äkkiliselt ja pidurdamatult, kuna ega keegi ei tahtnud jääda kaotajaks. Saksamaa Shlieffeni plaan oli töötatud välja juba tunnilise täpsusega ning väga jäigalt
tuleb ümber jagada. d) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. e) Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid). f) Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. g) Alahinnati tegelikku ohtu (usuti, et sõda jääb vaid lokaalseks, sest suur sõda oleks kahjustanud rahvusvahelist majandust). Sõdivate riikide sõjaplaanid Sõjas osalevad riigid olid siis Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (Keskriigid) ja
ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt * Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav) * Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan, ei uuendatud julgeoleku poliitikat, sõjaplaanid olid muutunud keeruliseks, täpseks ja jäigaks) * kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada * Prantsusmaa soov saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass- Lotringi alad * Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel SIIA ALLA KÄIVAD KA LIITUDE ÜLEJÄÄNUD EESMÄRGID 4. Eluolu suure sõja ajal
sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29
väljatöötamisele. Poola, Läti ja Eesti ratifitseerisid Varssavi lepingu, kuid Soome parlament keeldus seda tegemast. Seega kadusid ka eeldused manitud lisaprotokolli realiseerimiseks. Balti riikide, Soome ja Poola koostööprobleem jäi endiselt päevakorda, Toimus mitu välisministrite konverentsi jne, kuid sõjalise liidulepingu sõlmimise võimalust enam ei avanenud. üll aga toimus teatud faktiline koostöö mainitud riikide kindralstaapide vahel Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Seegi ei tulnud libedalt, nt vaieldi Ruhnu kuuluvuse üle. Reaalne liit teostus aga suuresti tänu välisele „abile" - pärast Moskva emissaari ebakindlust tekitanud visiiti Eestisse ja Lätisse, mille käigus too esitas üsna ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. 1. novembril 1923. aastal kirjutati nii Tallinnas peetud Eesti-
annaabi.ee 
