Päritolult kuulus baltisaksa suguvõssa Sugulus sidemeid oli nii Rootsis kui Saksamaal Abiellus Helene Auguste Eleonore von Smitteniga Kärjäär Sõjaväkke asus teenima juba poisina Esimene lahingukogemus tuli Türgi sõjast Torkas silma vapruse ja hea taktikuna Kuulsaks sai Napoleoni vastu sõdides Haavata sai esimest korda PreussischEylau lahingus. Auastmed Ohvitserihariduse omandas teenistusel 1817 anti talle kindralleitnandi auaste 1809 sai temast Soome kindralkuberner 1810 . Aastal sai temast Venemaa sõjaminister 1813. aasta veebruaris sai Barclay de Tolly Vene 3. armee juhatajaks 1813. aasta mais määrati ta armee ülemjuhatajaks Pärast edukat sõjateed edutati ta krahviks ja hiljem vürstiks Mausoleum Barclay de Tolly lesk rajas mausoleumi Jõgevestesse(Eestisse) Sinna on balsameeritud Barclay De tolly ja tema abikaasa. Kõrvale on matud tema poeg koos abikaasaga
detsember 1806) ja Eylau lahingus (7. veebruar 1807). Pultuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi ordeni 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis Barclay de Tolly pikaajalisel ravil (15 kuud) Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Sõjad 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Ta vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Alates 1810
ning Vene- Rootsi sõjas Ta võttis osa Napoleoni- vastasest Neljanda koalitsiooni sõjast, osaledes muuhulgas Pultuski ja Eylau lahingus. Pultuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis ta pikaajalisel ravil ( 15 ) kuud Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Ta võttis osa Vene- Rootsi sõjast kus vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umea. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809. aastal jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1
Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki, 1520'tel reformatsiooni ajal ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada.Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. W.A. von Schlippenbach-Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant 1708. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-09 ning 1715a läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis Vene kindralleitnandi auastme. W.Struve- 19. saj TÜ tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom.
Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu. Wolmar Anton von Schlippenbach-oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant (1708). Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-1709 ning 1715. aastal läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis ka Vene kindralleitnandi auastme. Käsu Hans- Oli Puhjas köster ja õpetaja. Esimene teadaolev eesti soost luuletaja VENE AEG 1721-1918 Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ning langes õigusteta pärisorja seisundisse.
saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tulin mina NSVL esiotsa. August Sabbe: Rääkides siin juba raskest lapsepõlvest, siis minu vanemad vennad osalesid juba sõjas, sel ajal kui Teie alles parteisse astusite. Vanem vend suri Vabadussõjas, kuid noorem vend tuli elusalt tagasi. Olin ise parasjagu Kaitseliidus, kui hukkus mu isa, kuid ega talu saanud peremeheta jääda ning lahkusin Kaitseliidust, et tallu naasta
juhiks 1. sekretäriks. 19351938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. 1938. aastal valiti Hrustsov Ukraina K(b)P 1. sekretäriks ning UK(b)P KK Poliitbüroo kandidaadiks, 1939. aastal UK(b)P KK Poliitbüroo liikmeks. Teises maailmasõja oli Hrustsov Kagurinde suuna, Kagurinde, Stalingradi rinde, Lõunarinde, Voronezi rinde 1. Ukraina rinde Sõjanõukogu liige. Teise maailmasõja lõpetas, kogu sõja poliittöötajana tegutsenud Hrustsov kindralleitnandi auastmes. Aastatel 1944 kuni 1947 oli Hrustsov Ukraina NSV Ministrite Nõukogu esimees, ja pärast Ukraina K(b)P KK 1. sekretärina. 1949. aasta detsembrist oli Hrustsov uuesti ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär ja ÜK(b)P KK sekretär. Pärast Stalini surma 1953. aastal suutis ta koos Georgi Malenkoviga üle mängida oma põhirivaali Lavrenti Beria ning esialgu valitsesid Malenkov, Hrustsov NSV Liitu.
- Laevasekretär - 12. Leitnant Alamleitnant Õuekohtu sekretär, mündimeister, metsaülem 13. Alamleitnant - Sekretärid provintsides, postmeister Riias ja SPb-s, Senati registraator 14. Tiibadjutant Laevakomissar, Fiskaalid õuekohtu juures ja kindralleitnandi või konstaabel kubermangudes, kameriir brigadiri juures provintsis, arhivaarid ja aktuaarid, kolleegiumiregistraator, postmeister Reformid: 18.02.1762 Armukiri aadlile (PSZ I nr 11444) riigiteenistus ei olnud enam kohustuslik 31.01.1764 ukaas teenistuslehtede koostamise kohta (PSZ I nr 12030) 05.09