kindlustamise kohta 73. * Kindlustatud isik - kindlustusv6tja ise v6i kolmas isik, kell kasuks leping on sõlmitud 74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral 75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? 76. Pensionikindlustussüsteem Esimene sammas koosneb baas-,staaz- ja kindlustusosakust. Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile,pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust) Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse võimalus,tulumaksusoodustus) 77. Ravikindlustussüsteem 78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus 80, Väärtpaberite liigid
Olulised muudatused toimusid uue sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611) kehtima hakkamisel 1. jaanuarist 1999. Sotsiaalmaksu administreerimine anti üle maksuametile, maksuarvestus muudeti isikustatuks ning kassapõhiseks. Maksuarvestuse ümberkorraldamine oli eelkõige tingitud pensionireformist. Sotsiaalmaksu isikustamine oli vajalik uue pensionide arvestamise korra rakendamiseks. Praegu kehtiva süsteemi jargi koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staaziosakust ja kindlustusosakust. Sotsiaalmaksu maarasid ei ole alates 1992. aastast tõstetud, kuid 2002. aastal rakendusid taiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis tõid endaga kaasa palgatulu maksukoormuse tõusu. Samuti on viimastel aastatel tööandja maksukoormust osaliselt suurendanud minimaalse sotsiaalmaksu baasi tõstmine. Kõige arvukamad muudatused puudutavad riigipoolset sotsiaalmaksukohustust ning erandeid tööandja minimaalse maksukohustuse arvutamisel
Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. (Kohustuslik) kogumispension Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Fondi valik on vaba.
70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension I sammas Baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar). Staaziosak, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot. Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. Jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. II sammas Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut.
81. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas. Riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas. Kohustuslik kogumispension III sammas. Vabatahtlik kogumispension 82. Millest koosneb pensionisüsteemi I sammas? baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar) staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. 83. Milles seisneb pensionisüsteemi II samba põhimõte? Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut
mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensionikka. Edasilükatud vanaduspension määratakse eluajaks. Edasilükatud vanaduspensioni ei määrata isikule, kellele on määratud riiklik pension (v.a. toitjakaotuspension või rahvapension toitjakaotuse alusel) RPKS või mõne muu seaduse alusel. Vanaduspension koosneb kolmest osast: 1) baasosast, 2) staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate ja aastahinde korrutisega, 3) kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega. Kui kindlustatul ei ole pensionikindlustusstaazi, määratakse pension üksnes baasosa ja staaziosaku alusel. Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras. 11.2.2. Vanaduspension soodustatud tingimustel Soodustingimustel vanaduspensioni saamine tähendab seda, et pensionisaamise
annaabi.ee 
