stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti stiiliga. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt Lääne- Eesti kirikutel puudusid. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik
tulekahjud,sõjapurustused või koguduste jõukuse kasv ning ehituslike ideaalide muutumine. Lääne-Eesti ja Saaremaa Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali-Paasi ja dolomiiti. Pärst Valjala maalinna 1227.a. alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina. Lääne-Eesti kirkiutel aga,algselt puudusid tornid,kuid mitmele neist on hiljem torn juurde ehitatud.
Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik.
Purust ja süütas vene väed liivi sõj käigus. Pärast Põhj sõda muutus täielikult varemeix. Elurum-nun ja munkpreest. Erandlik sissekäik idast ja peaaltar läänes. Sakraalehit Est: erist 4piirkond 1)Lääne-Est ja Saarem 2) Kesk-Est 3) Tln ja P-Est 4)tartu ja L-est. Län ja Saarem hakati kirk ehit 13.saj, kirk-väiksed ja vähekannat sõdadest. Ühisjoonex 1-löövilis ja torni puudum (praegused torn hilisem ajast) Saarema kirik on olnud kindlusliku iselom, Län kaitsekir puduvad. Saare-Läänkir on raiddekoori rohkem Vanim Saaremaa Valjala krik 13.saj keskpaig jätkat goot stiilis kindluskirik. Lääneport kaunist romaanilik lame ja abstrakt raidkivist ornamentika, romaanipäran on kirik ristimiskivi. 1970.leiti figuraalset maaling fragmente,pärin 13 saj. Saaremal ehit 13.14 saj 1-löövil,madalam kooriruumid Karja(I silmapaist gooti stiil kiviskulptuuri teosed),Muhu, Kihelkonna ja Püha kirikud. Taimeornamentik v näha
reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? Ristiusuga seotud motiivid, kujutatakse Jeesus Kristust. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat maakirikut ja 2 linnakirikut Eestis. Milliseid kujutava kunsti teoseid on Karja kirikus Saaremaal? ühelöövilised kirikud, Lääne-Eestis, Saaremaal ja Põhja-Eesti lääneosas. Samasugused 3või 2 võlvikuga pikihoone ja sellest veidi kitsama ja madalama kooriga ning kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj. lõpul, 14.saj. alguses Saaremaal kolmelööviline kodakirik. Esinesid Kesk-Eestis, näit. Koeru ja Ambla kirik, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele, torni said juba 13.saj.. Järgnesid Järva-Peetri, Pilistvere ja Türi kirik. Ka Virumaal ehitati kodakirikuid Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga. 3. kolmas kirikutüüp on linnades esinev basiilika. Tallinna basiilikad on
erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal. Kuni 13.sajandi kekspaigani oli näha arhitektuuris mõningaid romaani stiili tunnuseid. Põhistiiliks oli gootika lihtsustatud variant. See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus. Ehitajateks olid rändmeistrid kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis oli valitsevaks sakraalarhitektuuris neli piirkonda. · Lääne-Eesti ja Saaremaa ehitusmaterjal paas ja dolomiit. Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde. · Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased. · Tallinn ja Põhja-Eesti kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste, Oleviste ja Toomkirik algselt madalad hooned asendati suurte ja kõrgetega. Algse hoonena on säilinud Pühavaimu kirik. · Tartu ja Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti kirikud on sõdades purunenud ja ümber ehitatud
Ehitusmaterjalide erinevus Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Sakraalarhitektuurist võib eristada 4 piirkonda : 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa ( paas ja dolomiit ) Valjala kirik 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Keskajal ehitati sadakond kirikut ja kabelit, enamik neist mitu korda ümber ehitatud ( tulekahjud ja sõjapurustused, jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine). Kirikud olid kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati 3-löövilisi kodakirikuid. Ambla ja Koeru. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga; löövi ülaosa on hämar ja romantiliselt salapärane. Põhja-Eestis ehitati samuti ühelöövilisi. Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn Toomkirik, Niguliste ja Oleviste.
Ordu, Tartu piiskop ja SaareLääne piiskop. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda. LääneEesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Valjala kirikut hakati ehitama kohe, kui saarlased olid alistunud vallutajatele. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj lõpul. Virumaal ehitati enamasti enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 13.saj keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster. Tartu keskaegset sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasajal tihedasti asustatud ja seega tekkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal eestis. Seal on looduslikult head ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Kui saarlased alistusid vallutajale hakati ehitama Valjala kirikut, kõigepealt tekkis väike kabel, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis. Kirikut laiendati veel romaani stiilist. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Saare lääne osas levis ka lihtsam ilma koorita kiriku tüüp, nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Algselt puudusid kirikutel tornid, aga need on hiljem juurde ehitatud. 16.sajadi alguses ehitati saare-lääne piiskopi poolt mitu uut kirikut, mis on haapsalu tüüpi väikesed hooned. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele
kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Kohe pärast seda, kui saarlased olid Valjala maalinnas 1227. aastal alistunud, hakati ehitama Valjala kirikut. Kõigepealt kerkis väike kabel, tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Hiljem laiendati seda romaani stiilis. 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13. saj lõpul 14. saj alguses mitmel pool mujal Saaremaal (Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha) ja ka mandri lääneranna lähedal (Karuse, Hanila, Ridala). Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp. Selline on nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Tornid Lääne-Eesti kirikutel alguses puudusid, kuid on mitmel neist hiljem juurde ehitatud
annaabi.ee 
