13. A. Maslow baastarvete kontseptsioon.. Tarvete hierarhia (nimetada ja selgitada lühidalt olemust; nimetada kahene tarvete jaotus Maslow järgi) Tarvete rahuldamise motiveeriv mõju (selgitada, mille puhul motiveeriv toime suureneb ja mille puhul väheneb) 14. Õpimotivatsiooni mõiste Õpimotivatsiooni mõiste ja olemus T. Good & J. Brophy motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Tänapäevalkäsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta kognitiivseid ja emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Arvestatakse ka isiklikke ja sotsiaalseid faktoreid. Palju pööratakse tähelepanu indivuduaalsetele erinevustele motivatsioonis. 15. Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuse kombinatsioonina.
Praktika kinnitab, et kõige paremaid õppetulemusi saavutavad autoriteetsed õpetajad, neist jäävad erinevatel põhjustel maha autoritaarse ja demokraatliku juhtimisstiiliga õpetajad. Kõige kesisemateks osutuvad hoolimatu juhtimisstiiliga pedagoogide töötulemused. 35. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel. (10.1 Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Aegade jooksul on õpimotivatsiooni seletatud väga erinevatelt positsioonidelt. Tänapäeval käsitletakse seda mitmefaktorilise nähtusena, mis formeerub õpilaste arengu ja sotsiaalsete olude koosmõju tulemusena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena, selle kujunemisel võetakse arvesse nii kognitiivseid kui emotsionaalseid tegureid. Samuti ei saa motivatsiooni kirjeldada ilma isiklikke faktoreid arvestamata
saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel
Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. h) Õpimotivatsiooni põhimõisted 1.Õpimotivatsiooni olemus ja käsitsemine kaasajal. Isiksuslike ja sotsiaalsete faktorite roll motivatsiooni kujundajana. Emotsioonide ja mõtlemise roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooninmitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud,
Nt. selle asemel, et õpetada fakte mägede, kontinentide metsade kohta peaksid geograafiaõpetajad käsitlema mägede geoloogilist kujunemist, erosiooni, metsade hävimist. Õppe sisu tuleb käsitleda pigem dünaamilise ja muutuvana kui staatilise info kogumina. Motivatsiooni mõiste ja õpimotivatsiooni olemuse käsitamine kaasajal. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumuse enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Aegade jooksul on õpimotivatsiooni seletatud väga erinevatelt positsioonidelt. Tänapäeval käsitletakse seda mitmefaktorilise nähtusena, mis formeerub õpilaste arengu ja sotsiaalsete olude 6 koosmõju tulemusena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena, arvesse võttes nii kognitiivseid kui emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel
käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. 14. Õpimotivatsiooni põhimõisted Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena – kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud,
annaabi.ee 
