Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Suurem mullaviljakus selles tüübis on tingitud peamiselt moreenist, mullad on sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud
Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kasvukohatüüp) või mustikas (mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt
iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kkt) või mustikas (mustika kkt), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt
Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leede muldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohlakasvukohatüüp) või mustikas(mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu- härghein, võnkvars, karvanepiiphein, leseleht, kattekoldjt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinneon tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus-ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad(sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas,
mustikatüübis värske kuni niiske), Lõimiselt on muld peenliiv või saviliiv, valitsevad leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph) Kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel: luidete nõlvadel, sanduritel, mõhnastikel, moreenkühmudel jne., mikroreljeef tasane kuni nõrgalt lainjas.
Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. (L). Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku rohkem rohttaimi (laanelill, Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese kasvukohatüüp. maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. toitainetesisalduse tõttu Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui metsadest 3%. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või I-III
annaabi.ee 
