avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e
ENSV ja NSVL keskvõimu suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskva vastus oli eitav ja Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud. Moskvas kaaluti ka Eesti juhtkonna väljavahetamist, kuid kuna liiduvabariigi juhtidele kuulus nüüd suure hulga rahva poolehoid, siis sellest loobuti. Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24
Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20
MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e
tagajärgedest. Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning tarbijad jutustavad ainult ülimast naudingust, ei saa tekkida psüühilist tõrksust. Sotsiaalses plaanis on paratamatu, et antud ajahetkel puudub Eestis miski kandev usk või idee, mis kumuleeriks positiivseid emotsioone. Kui kümme aastat tagasi haaras vabaduseidee kõikki eestlasi ja veel enam tervet Ida - Euroopat, siis nüüd on ühiskond parteikeste võitlusest lõhki käristatud. Kuuesaja kilomeetrises inimketis seistes kogesid inimesed sellist armastust ja ühtekuuluvust, et lubati süüa kartulikoori ja mindi palja rinnaga tankide vastu. Praegu ühtegi konsolideerivat ideed ei ole ja sestap on juhuslik, milline vaimsus mingis sotsiaalses koosluses areneb. Samas on igati loomulik et kriminaalses subkultuuris on suhtumine narkootikumidesse märksa soosivam kui intellektuaalses seltskonnas. Kuna narkootilise aine toime seisneb meeldivate tunnete simuleerimises, on
a kokku tulnud rahvaesindus, mis seadis eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel. Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Ligi 2 miljonit inimest seisid käsikäes 600- kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Liikumisele anti 1988. a kevadel ametlikult ka tegutsemisluba. Võimud lootsid liikumise legaliseerimisega ühiskonnas valitsevat poliitlist rahulolematust suunata. Rahvarinne omakorda taotles ühiskonna demokratiseerimist
võrdsetel alustel. Ta leiab samuti, et nende vahel on otsene analoogia. Inimpsüühika on tehtud sama mudeli alusel, mis kosmos. Huvitaval kombel ennetab Jung poole sajandi võrra füüsikateaduses välja töötatud fraktalite kontseptsiooni, mis näeb maailma sellisena, et väiksema ning suurema kujundi ülesehitus on sarnane ning üksteist kordav. Ehk siis näiteks, kui mäetippu vaadelda järjest lähemalt ning lähemalt, näeme, et terava tipu kuju säilib nii kilomeetrises kui meetrises mõõtkavas. Või et molekulide struktuur sarnaneb päikesesüsteemi ülesehitusele. Seega on oluline mõista, mida Jung ühe või teise kontseptsiooni all silmas peab, kuivõrd ta kasutab sama kontseptsiooni järjepidevalt nii psüühikasiseste kui psüühikaväliste nähtuste selgitamiseks. Allpool järgnevadki Jungi põhilisemate mõistete lahtiseletused. Loetelust on välja jäetud kontseptsioonid, mida küll loetakse Jungi oluliseks panuseks psühholoogiasse (näiteks
annaabi.ee 
