13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? Energia ühik on 1 kw · h 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? Soojushulga ühik 1cal on saadud nii, et võeti 1g vett, soojendati 1C ° võrra, ehk siis soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid.
(Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)). Väikeloomade (küülikud, nutriad) ja lindude söötade energiasisalduse arvutamisel on kasutatud kcal, suurloomade (veis, hobune, siga) söötmisel aga Mcal. Uuemal ajal on soojuse mõõtühikud asendatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) ühikutega. SI- süsteemi järgi on energia mõõtühikuteks dzaul, kilodzaul, megadzaul. Nende energiaühikute seos on järgmine: 1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet
Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühikus) 1 kW (kilovatt) = 860 kcal/h (kilokalorit tunnis), 1 kcal/h = 1,16 W. Tabel 1. Energiaühikute üleminekutegurid Ühik 1 MJ 1 kWh 1 kgoe Mcal 1 MJ 1 0,278 0,024 0,239
Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis. Kaloriekvivalent e soojusväärtus energiaekvivalent on energia, mis vabaneb toitainete oksüdatsioonil 1liitri hapniku kasutamisel. Hingamiskoefitsient (HK) arvutatakse moodustunud CO2 ja kasutatud O2 suhte alusel. HK oleneb sellest, missugused toitained oksüdeeruvad: Süsivesikutel on HK=1, sest C6H12O6 + 6O2 ? 6CO2 + 6H2O, kuna 6/6=1. Rasvadel HJ=0,7 ja valkudel HK=0,85. 6. Peatükk
7 Kordinatiivne e.donor-akseptor side. Keemilise sideme Molekulid paiknevad vedelikus nii tihedat, et neid ei ole võimalik orbiidilt teisele. Üeminekul esimeselt orbiidilt teisele, elektron energia on aatomitest molekuli tekkimisel eraldunud energia ja koku suruda ja vedelikul on kindel ruumala. Et aga molekulidel on neelab energia kvandi, vastupidisel juhul kiirgab. Ümbritsevast mõõdetakse kilodzaul mooli kohta. Keemilise sideme pikkuseks säilinud soojus liikuvuse vabadus astmed, puudub vedelikel kuju. keskkonnast energia neeldumisel läheb aatom põhiseisundist nim.tuumade vahelist kaugust ergastamata molekulis. Vedelike sisestruktuuris on gaasidele iseloomulikke korrapäratuse kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. 3
Vd-ku pinnakihile mõj tõmbejõud sisemusest ja Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures energia on aatomitest molekuli tekkimisel eraldunud energia ja pinnakihi mok-d aval-d survet sisemuse mok-dele, mistõttu vd-ku aatomite arvu tähistab alumine indeks. mõõdetakse kilodzaul mooli kohta. Keemilise sideme pikkuseks pinnakiht püüab võim-lt kokku tõmb. Vd-ku tilk võtab kera kuju. Reaktsiooni võrrand on keemilistes reaktsioonides toimunud muu- nim.tuumade vahelist kaugust ergastamata molekulis.
positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur tähtsus aine lahustumisel, molekulide assotsatsioonil ja kristallumisel. 3.7 Doonor aktseptorside keemilise sideme energia on aatomitest molekuli tekkimisel eraldunud energia ja mõõdetakse kilodzaul mooli kohta. Keemilise sideme pikkuseks nim. Tuumade vahelist kaugust ergastumaya molekulis 3.8 Kompleksühendid ühendite klassi, kus iooni või molekuli moodustavate ühendite vaheline keemiline side on tekkinud doonor-akseptor mehhanismi järgi nim. Kompleksühenditeks. Tsentraalaatomit, mis seob kindla arvu ioone või molekule nim. Kompleksi moodustajateks. Teme ümber paigutunud osakesi liiganditeks. Kõige levinumad kompleksi moodustajad on d ja f elemendid. Suhteliselt nõrgad kompleksi
annaabi.ee 
