Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kilerulli" - 7 õppematerjali

Taimede meristeempaljundus
16
ppt

Taimede meristeempaljundus

uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid Võimaldab saada viirusevabasid taimi Kartulitaime võrsetipud valmis meristeemi opereerimiseks Meristeemi opereerimine Meristeemtaimed toitesegul Meristeemtaime esialgne paljudamine mikropistikutega Taime regeneerumine mikropistikust Ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemikloon Pistikute panek kilerulli Paljundatud taimed kilerullis Kilerullis juurdunud taimed Taimede istutamine põllule käsitsi ja masinaga Põllule istutatud kartulitaim Taimed 3 nädalat peale istutamist Viirushaigest (vasakul) ja tervendatud seemnekartulist kasvatatud taimed Viirushaigete (vasakul) ja tervete taimede saak Aedmaasika pungakogumid paljundamise toitesegul Nelgid Õunapuu juurdumiskõlblikud regerandid

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Taimede kloonimine ja meristeempaljundus
14
odp

Taimede kloonimine ja meristeempaljundus

meristeemkloon 22.12.12 kartulitaime võrsetipud valmis · meristeemi opereerimiseks meristeemi opereerimine · (0,2­0,3 mm) 22.12.12 meristeemtaimed toitesegul 5­ · 8 nädalat ·agaragariga tahkestatud sööde sisaldab vajalikke toitaineid ja kasvufaktoreid meristeemtaime algne · paljundamine mikropistikutega 22.12.12 pistikute panemine kilerulli · 22.12.12 In vitro paljundatud taimed · kilerullis kilerullis juurdunud taimed · 22.12.12 põllule istutatud kartulitaim · ·taimed 3 nädalat pärast istutamist 22.12.12 istikutest kasvanud esimese mugulpõlvkonna seemnepõld · 22.12.12 ·viirushaigest (vasakul) ja

Bioloogia → Bioloogia
70 allalaadimist
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine
4
docx

Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine

taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrsekeskmine osa, kui kasutatakse ka võrse ülemist osa, kuid siis näpistatakse latv ära. Alumine kaldus lõige tehakse kuni 0,5 cm pungast allpool, ülemine lõige aga kuni 1 cm ülemisest pungast kõrgemalt. Haljaspistikute pikkus on (5) 7-8 cm ning neile jäetakse 2-3 lehte. Juurduma pannakse need istutuskasti või kilerulli. PISTIKUTE JUURDUMINE Pistikud istutatakse poolkaldu 1,5-2 cm sügavusele ning vahekaugusega 2×4 cm. Abivahendina saab kasutada pikeerpulka, millega tehakse augud ette, vältimaks poolpuitunud pistikute murdumist mulda pistmisel. Pärast istutamist kastetakse, et vesi uhuks substraadi tihedalt ümber pistiku. Haljaslistikutega paljundamise juures on oluline kõrge õhuniiskuse tagamine kasvuruumis: kasvuhoones, kiletunnelis või lavas (95% ja rohkem). Vastavate seadmete puudumisel

Botaanika → Taimekasvatus
17 allalaadimist
Mustikate kasvatamine
13
doc

Mustikate kasvatamine

Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad 6 keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivseks paljundamiseks on samuti mitmeid võimalusi. Näiteks paljundamine

Põllumajandus → Põllumajandus
45 allalaadimist
Mustika istanduse rajamine
20
doc

Mustika istanduse rajamine

tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale. Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist

Põllumajandus → Põllumajandus
40 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

kui võrsed kergelt puituma hakkavad. Selleks võetakse 6-7 cm pikkused võrsejupid ja torgatakse alumisi otsi pidi vette. Alumine lehepaar tuleb ära lõigata (et see ei takitaks pärats võrse liivasissetorkamist). Paremaks juurdumiseks soovitatakse pistikuid töödelda kasvuainetega (näiteks indolüülvõihape või heteroauksiin). Pistikuid hoitakse 20-25° temperatuuriga kasvuainete lahuses 14-18 tundi. Seejärel istutatakse istikud kas lavasse, kasvuhoonesse või kilerulli liiva ja turba segusse (1:1) ning kastetakse tugevasti. Pistikud on soovitatav varjutada päikesepõletuste eest, näiteks varjumati või kilega. Juurduvaid sorte tuleb koguaeg 5-6 korda päevas piserdada. Pärast juurdumist harjutatakse nad välisõhuga ja seejärel istutatakse istikukooli järelkoolituseks või kilekottidesse freesturbasse. Turvas neutraliseeritakse eelnevalt kriidi või muu lubiväetisega. (Jänes, Niiberg 2001) Meristeem- ehk mikropaljundus

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
62 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

alust tunnis. Nendega on võimalik üldjuhul kiletada kaubaaluseid mõõtmetega 600 x 800 mm; 800 x 1200 mm; 1000 x 1200 mm ja 1200 x 1200 mm. Kaubaaluse pöörlemise kiirust saab sujuvalt muuta. Samuti võib pakkija sujuvalt muuta kilerulli liikumise kiirust üles-alla suunas. Pakkelindiga pakkimise seade Kauba kinnitamine aluse külge pakkelindi abil on väikese materjalikulu tõttu suhteliselt kulusäästlik pakkimisviis. Sellise pakkimisviisi peamine puudus on olnud liialt suur ajakulu – pakkelindi viimine

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun