linnulaulu. Helikõrgust mõõdetakse hertsides, mis sisuliselt näitab, mitu korda sekundis helilaine võngub. 20 000 hertsi (Hz) ehk 20 kilohertsi (kHz) näitab, et helilaine võngub 20 000 korda sekundis. KUIDAS LOOMAD HELI TEKITAVAD? Nagu öeldud, on heli tekitamiseks vaja võnkuvat objekti. Seda võnkumist võib eluslooduses tekitada viiel erineval moel: 1. Lihasjõul pannakse võnkuma mingi kile või kotike. Selliseks kileks on näiteks tsikaadide heliorgan, mis kujutab endast väikest trummi, kus trumminahale mitte ei lööda, vaid see tõmmatakse lihasjõul tagasi ja lastakse lahti. Kileja koti võngutamisega tekitavad helisid mõned kalad. 2. Hõõrutakse ühte kehaosa vastu teist. Enamasti on nendel kehaosadel erilised moodustised, mis siis võnkuma hakkavad. Rohutirtsudel on näiteks jalgadel väikesed liistud ja tiibadel tillukesed kidad. Kui rohutirts oma
sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis · Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja kasutatakse piirituslakkide ja polituuride valmistamiseks · Kuivavateks taimeõlideks on lina- ja kanepiseemne õli millede omaduseks on neelata ümbritsevast keskkonnast hapnikku, mille tagajärjel õlikiht kõvastub, muutudes veekindlaks kileks, mis ei lahustu vees ega piirituses · Kiiremaks kuivamiseks töödeldakse õlid värnitsateks, mis saadakse õlide kuumutamisel metalli oksiididega(sikatiiv) vüi kuuma õhu läbi põlemisel 150kraadi juures, õlid muutuvad küdelamaks ja kiiremini kuivavateks · Värnitsa liigid: 1. naturaalvärnitsad- helekollased, kõvastuvad 24-30 tunni jooksul, kasutatakse välistöödel ja õlivärvide sideainena(lina- ja kanepiõlidest)
Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase. Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli, kemikaali kindel, parim viimistluskilekile. Akrüüllakid- koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni. Sisaldavad vähesel määral lahusteid- ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks. Peale kandes on lakk piimjasvalge, kuid 2-etapilises aurustumisprotsessi tulemusel moodustub kuivades pinnale läbipaistev kile. Akrüüllakid on mittemürgised ja praktiliselt lõhnatud. Pintslid saab pesta tavalise kraaniveega Kruntlakk - Ühekomponentne veepõhine aluslakk aplikaatori, rulli või pintsliga pealekandmiseks. Sealmaster on vähelõhnav veepõhine aluslakk, mida kasutatakse parkett- ja puitpõrandate kruntimiseks enne vesipõhiste pindlakkide pealekandmist.
Vaakumaurustus Kilematerjal aurustatakse vaakumis ning vaakum laseb auruosakestel otse objekti pinnale liikuda, kus aine läheb uuesti tahkesse olekusse ja moodustab õhukese kile. Molekulaarkimp epitaks Protsessi viiakse läbi vaakumis ja tänu väga madalale sadestumiskiirusele saab see toimuda epitakselt ehk sarnaselt kristallide moodustumisele. Protess ise keeruline... Impulss-laser sadestus Selle tehnika puhul fokusseeritakse suure energiaga pulseeriv laser materjalile, mida tahetakse kileks sadestada. Laserkiir aurustab materjali ja see sadestub materjali vastas asuvale pinnale. Protsess toimub vaakumis. Keemilise aurufaasi sadestus (CVD) Kasvatusalused asuvad reaktoris, kuhu lastakse termiliselt ebastabiilset ja kasvatavat komponenti sisaldavat gaasi. Reaktori temperatuuri tõstetakse kuni gaas laguneb ning eraldunud tahke osa sadestub kilena alustele ja jääkgaas imetakse reaktorist välja. Tööstuses levinuim õhukeste kilede sünteesimisviis.
Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid .Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja põldpagu Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva, 25% põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine-komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt
kasutada ainult tööstustes, kus on tugev äratõmbeventilatsioon. Akrüüllakid koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni. Peale kandes on lakk piimjasvalge, kuid kaheetapilise aurustumisprotsessi tulemusel moodustub kuivades pinnale läbipaistev kile. Akrüüllakid on mürgivabad ja praktiliselt lõhnatud. Sisaldavad vähesel määral lahusteid, mis ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks. Pintslid saab pesta veega. Akrüüllakki tuleb pinnale kanda võrdlemisi rohkelt. Tehnika sama, mis õlilakiga lakkimisel. Akrüüllakk kuivab 20-30 min, tuleb lakkida kiiresti muidu jäävad pintslijäljed pinnal näha. Järgmise kihi võib peale kanda paari tunni pärast. Kolmest kihist piisab tugeva kile saamiseks. Kaitsvad peitsid Kilemoodustajaga peitsid on välislakkide ja värvide vahepeale variant. On
Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid (Al2O3, SiO2, keemiline seotud vesi). Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5) (OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja põldpagu( see on alumosilikaat, Na, K ja Ca ioonid, madal sulamistemp, tahkumisel moodustab klaasi). Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva, 25% põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine---- komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine
30. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained (mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)Kasutamiseviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt.); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt.); 6)kasutamisjärjekord (alus-, vahe-,pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline – vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: a)kloorkautshuk+lahusti; b)polüvinüülkloriid+lahusti; c)mõni polümeer+H2O (lateksvärvid); d)ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega – kelmega). 2)keemiline – kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed – a)reageerivad õhus oleva O2-ga: alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüeseter, akrüülamiin. Kahekomponentsed: a)monomeer+kõvendaja:
viis (füüsikaline või keemiline), sideained, kasutamisviis, pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jm.), kasutamiskohad (metall, puit, betoon, krohv jm.), kasutamisjärjekord (alus-, vahe- ja pealmine värv). c. Värvikile moodustub, kas füüsikaliselt või keemiliselt. Füüsikalise protsessi korral on tegemist vedelate värvidega, millest lahusti aurub ning sideaine osakesed liituvad kileks. Sellised on näiteks mõned lateksvärvid. Keemilise protsessi korral moodustub kile keemiliise reaktsiooni tulemusena. Sellised on näiteks epoksüvärvi ja alküüdvärvid. d. Sünteetiline polümeer korrodeerub kui sellesse tungib vedelikke, aure või gaase, mille tulemusena polümeer paisub ning algavad keemilised reaktsioonid, mis polümeeri hävitavad. Korrosiooni soodustavad
33. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O2 alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüester, akrüülamiin.
31) Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgimste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O 2 alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel: alküüdamiin, polüester, akrüülamiin.
Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase. Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli, kemikaali kindel, parim viimistluskilekile. Akrüüllakid- koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni. Sisaldavad vähesel määral lahusteid- ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks. Lakkimine- kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist. Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karendada pinda. Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks. Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud.
annaabi.ee 
