1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 2 Napoleoni keisriks kroonimine:
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle.
1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. 7) Kirjelda lühidalt kahte Napoleoni tähtsaimat reformi Prantsusmaal. [lk 120] Napoleon tahtis valitsemist sentraliseerida ehk, et kõik võim kuuluks talle ja tema ministritele. 1804. aastal võeti vastu tsiviilkoodeks mis asendas
1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Keisririigi loomisega kaasnes uus väline toredus mis aimas järele muidu nii põlatud Louisi aegset hiilgust
Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga,
1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Keisriks kroonimine Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega
Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam