Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada
idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid • Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest
Liblikas peab end veel kuivatama ja jõudu koguma, enne kui partnerit otsima lendab. 2.2. Toitumine Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Samamoodi on see ka pääsusaba puhul. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied. Niisuguste taimede hulka kuuluvad näiteks porgand, apteegitill, kikkaputk ja aedtill. Eriti armastab pääsusaba röövik soopiimputke. Kõik need taimed sisaldavad enamikku loomi eemalepeletavaid aineid. Nende ebameeldiv maitse kandub üle pääsusaba röövikutele. Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed väikesteks tükkideks. Röövik 6 alustab järamist leheservast ning liigub keskmise rooni. Olles ühe lehe nahka pannud, liigub röövik järgmisele
Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Toitumine Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Samamoodi on see ka pääsusaba puhul. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied. Niisuguste taimede hulka kuuluvad näiteks porgand, apteegitill, kikkaputk ja aedtill. Eriti armastab pääsusaba röövik soopiimputke (Peucedanum palustre). Kõik need taimed sisaldavad enamikku loomi eemalepeletavaid aineid. Nende ebameeldiv maitse kandub üle pääsusaba röövikutele. Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed väikesteks tükkideks. Röövik alustab järamist leheservast ning liigub keskmise rooni. Olles ühe lehe nahka pannud, liigub röövik järgmisele. Ta sööb vahetpidamata ning võtab
Selle mõju on suurem, kui sel kallakul kasvavad enamus mesilaste poolt külastavad taimed. 2.5. Taimede eelistamine Viimaseks mainiks meesaagikust mõjutavaks teguriks oleks teatud taimede eelistamine. Peale viljapuude külastavad mesilased ka teisi taimi, kuid mis taimed täpsemalt nendest ''teistest'' meeldivad mesilastele, millised mitte? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7
kibuvitsapõõsaid. Saliinsele vöötmele on iseloomulikud nn avakooslused, kus pind pole taimedega ühtlaselt kaetud, vaid on näha ka paljast maapinda. Meri kannab kaldale sageli pruunvetikaist (adrust) ja teistest meretaimedest koosnevat heidist, mis võib kohati moodustada üsna pikki ribasid. Suure lämmastikusisalduse tõttu arenevad seal lopsakate lämmastikulembeste taimede kooslused. Adruvallidel kasvab näiteks rand- kikkaputk, kõrge raikaerik, palderjan, harilik orashein, harilik maavits, mitmed oblikaliigid jpt. Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne.
annaabi.ee 
