on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Loodud on mulgikeelsed raadio- ja telesaated, samuti ilmub neli korda aastas ajaleht Uitsainus Mulgimaa. Toidud Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks. Kogu Lõuna-Eestis nimetati õllepärmi sepaks ja nisujahust leib oli pärmiga valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk. Kala käisid peremehed Võrtsjärve kalameestelt rukki vastu vahetamas. Peamiselt saadi kiisku - mõõt mõõdu vastu, 1 vakk rukist 1 vaka kiiskade vastu. Kuid kalaroogadel ei ole mulkide toidulaual olulist kohta. Värsket liha kasutati toiduvalmistamisel harva. Vaid seatapmise päeval või mõnel pool isegi 24 tundi hiljem keedeti päädikurooga (päädikud ehk rupskid). Seda peeti sulaste lemmikroaks. Lihatagavara soolati. Perenaised hindasid toidu tegemisel üle kõige pekki, sest selle väikestestki tükkidest jätkus toidule rammusama maitse andmiseks
väiksema ajalise muutusega, kalakoosluse liigilise koosseisu väljavahetumine (Servala jt, 2000, cit. Hein, 2008). Eutrofeerumine mõjutab kalade toiduga varustatust, saagi kättesaadavust, sigimise edukust, aga ka nende kasvu ja suremust. Samuti võib eutrofeerumine põhjustada kalade lämbumist (Willemsen, 1980, cit. Hein, 2008). Kalad on seetõttu märgatavalt kannatanud, järve kallastel on olnud kohati näha hulgaliselt väikesi surnud kalu, peamiselt kiisku (Kalad Peipsi vetes, 2003). 6 Kokkuvõte Peipsi järve peamisteks probleemideks on eutrofeerumine, kalavarude vähenemine ja põlevkivi kaevandusest tulenev reostus. Eutrofeerumine avaldab eelkõige mõju järves elutsevale elustikule. Kahandades hapniku sisaldust, vee läbipaistvust, ja soodustades vetikamürkide vohamist, põhjustades sellega kalade hukkumist. Peipsi järves pole kalade
Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda. Emajõgi on olnud ajalooliselt väga tähtis jõgi, kuna see on ainus täies pikkuses laevatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km). Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge, angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis. Peipsi järve rannajoon on ka mitmes kohas korda tehtud- väiksed ööbimispaigad, liivarannad jms. Kuid ka paljude teiste
-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teatavad kuulajale nidagi. We vork etery duy. This htts is never late. Kiisklaused llmperative sent(n(e.) viiljendarad kiisku. palvel rdi nduet. Kiisklause in[Lnitiiv on kas jaataras tdi eitauas vormi>. Open thc door.' Dun I wuir for nte.' Htiiidlaused t Exclontotory .enrences r iiljendevad kdnclc ja emot.ioone: limustusl. Lillatu:t jrn. Haw y,ell she sings! Whtt o cleter boy! Kiisilaused (l nt eto ga t iv e s e n t enc e s) a. Ultlkiisim use d
veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu
annaabi.ee 
