hüpotalamus ja mandelkeha), mis on tihedalt seotud emotsioonide ja motiivide kujunemisega ning paljude õppimise ja mälu aspektidega Aju anatoomia: ajukoor e neokorteks · Vasak ja parem poolkera · Otsmikusagarad vastutab planeerimise, mõtlemise ja impulsi kontrolli üle · Kiirusagarad kombineeritakse meeleelundite info ja võimaldab ruumitaju · Oimusagarad tõlgendavad helisid sh kõnet · Kuklasagarad siin tõlgendatakse visuaalset informatsiooni: värvus, liikumine, kuju jne Aju toimimise põhimõtted: lateralisatsioon · Anatoomiliselt on inimese peaaju kesktelje suhtest enam-vähem sümmeetriline
tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas. 1998. aastal annetas ta preparaadi Princetoni ülikooli arstiteaduskonnale, kus Einsteini aju säilitatakse tänini. Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson. Harvey fotodest lähtudes leidis ta, et Einsteini aju kiirusagarad, mis vastutavad matemaatiliste võimete, nägemise ja ruumiliste võimete eest, olid 15 protsenti laiemad, kui tavalise keskmise inimese kiirusagarad. Samuti leidis töörühm toona Einsteini aju kiirupiirkonnas teisigi ebatavalisusi, kuigi mitmed neist leidudest sattusid teiste teadlaste kriitika alla. Kuid Einsteini aju kaal ei klappinud kuidagi kokku tema geniaalsusega 1230 grammi on tänapäeva inimese puhul keskmisest oluliselt vähem.
. kontrol.. tajusus (st, ajus nii tundlikkus kui motoorika projektseerub vastaspoolele) 2) Kuigi aju poolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluses. Kasvõi kõnekeskus on ühelt poolt vasakul enamiku inimestel. Peaaju koore sagarate üldised f-d on järgmised: a) Otsmiku sagarad on seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrollina. Ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud otsmiku sagarasse. b) Kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt, peegeldavad keha tundlikkust. c) Oimusagarad. Nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad f-d nagu õppimine, mälu ja emotsioonid. d) Kuklasagar on põhiliselt seotud nägemisf-ga. Otsaju teine rühm oli basaalganglionid nemad on seotud enam liigutuste ehk metoorika regulatsiooniga. Hippocampus, mis jääb ka tegelikult rohkem otsmiku sagarate pk, on seotud mälusalvestusega.
- Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort. - Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Kuklasagar tegeleb enamasti nägemisinfo töötlusega. Asub kuklaluu all. Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? Parietaal-oktsipitaalvagu – eristab kuklasagarat ja kiirusagarat. Kannusvagu – jagab maailma ülemiseks ja alumiseks. Ülespoole jääb tähelepanu, tööälu, tasuootus
ära tunda ümber pööratud nägude pilte. Milles seisneb Thatcheri illusioon (miks tagurpidi silmade ja suuga pilt õigetpidi pööratuna tundub eriti kummaline, kuigi tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? On leitud, et kui pilt näost on tagurpidi, siis töötleb aju seda kui igat teist visuaalset stiimulit. Õigetpidi näo pilti töötleb aga eraldi nägude äratundmise süsteem KIIRUSAGARAD: - kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Funktsionaalselt saab hargistada – primaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa. Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel. Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel. Siia koondub mitut tüüpi tajuinfot (somatosensoorne, nägemistaju)
et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. 2. Kuigi ajupoolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool. 3. Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud rohkem otsmikusagarasse. B) kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust. C) Oimusagarad- nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad funktsioonid (õppimine, mälu, emotsioonid). D) Kuklasagar põhiliselt seotud nägemisfunktsiooniga. E ) basaalganglionite tuumad seotud liigutuste e. motoorikaga seotud . F) HippoCampus seotud ...... g) mandeltuum - on seotud vegetatiivsete ja
.... töömälus Korsakovi haigus –(alko prboleem, B1 vitamiini puudus) mäluhäired tekivad, ei suuda oluline ja ül soorituseson see vajalik ja erinevate alaühikute hoidmisega. salvestada. Vahepealsed tühjad augud mõeldakse ise juurde. 4 ... Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad? Pm võiks ette kujutada igapäevast situatsiooni, nt Anosodiafooria - Ükskoiksus selle suhtes .Et saavad aru, et signaalid on ja tuleva,d ag aei õhtusöök koos sõbraga restoranis. On lauanõud, erinevad ruumiaspektid, sõber, kellega peab saa aru, kust tulevad. rääkima jen.peab meeles pidama,et herneid ei panna noaga suhu, samal ajal peab suhtlema