Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksud raskustega. Sellel perioodil lisanduvad juurde jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Treeningute harjutused jäävad samaks, ainult nende maht suureneb. Kiirjooksja kiirusliku jõu arendamine kestab 5-6 nädalat. Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud lõikudel 100-300m 91-100%
Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu. Nüüd puhkus keskmiselt 6 min kuni pulsi taastumiseni (100-ni). Selliselt 3 seeriat, 2.ja 3.nädalal lõpetada kiired jooksud 60-80m spurtidega. Lõdvestus. Teisipäev. Soojendusjooks metsas 1,5 km, võimlemine. Jooksuharjutused 8-12 korda 60m. Kordusjooks 2x150m üle sörgi kiirusega 80%. Kokku 3-5 seeriat
Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. KOLMIKHÜPE Kolmikhüpe on kergejõustikuala. Nagu kaugushüpe nõuab ka kolmikhüpe suurt kiirust ja head hüppevõimet. Need kaks ala erinevad selle poolest, et kolmikhüpe koosneb kolmest järjestikusest hüppest, mis kõik on üksteisest sõltuvad. Kolmikhüppaja peab olema väga hea kiirjooksja, ta lihased peavad olema tugevad ja elastsed. VASARAHEIDE, KETTAHEIDE, KUULITÕUGE Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult. puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist,
· siruhüpe · käärhüpe(1) Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet.(1) 3.2.3 Kolmikhüpe Nagu kaugushüpe nõuab ka kolmikhüpe suurt kiirust ja head hüppevõimet. Need kaks ala erinevad selle poolest, et kolmikhüpe koosneb kolmest järjestikusest hüppest, mis kõik on üksteisest sõltuvad. Kolmikhüppaja peab olema väga hea kiirjooksja, ta lihased peavad olema tugevad ja elastsed.(1) Soovitavad kolmikhüppe normid on lisas 10 3.2.4 Teivashüpe Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga.(5) Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus 15
G. Sule oli - odaviskaja Milline väide on õige? Heitjal on katse sooritamisel - kvalifikatsiooni- ja lõppvõistlusel ning finaalis on erinev järjekord Kaugushüppe täishoojooks on tavaliselt - 16-24 sammu Kuuli äratõukefaasis (kirjutada vale vastus) - tõukekäsi alustab tõuget enne jalgade sirutust Lähtekiirenduse eesmärk on - kiiruse sujuv kogumine Hoojooksu lõpuks hüppaja - saavutab püstise kehaasendi Kiirjooksja keharaskuskese on pärast esimest lähteliigutust - kaugel eespool jalgade toetuspunkti Lähtejooksu pikkus sõltub - jooksja kiirendusvõimest Lähtekiirendusel toimub - sammude pikenemine 0,5-1 pöiapikkuse võrra Äratõukel kaugushüppaja horisontaalkiirus - väheneb
liigutuste sagedus keha suhtes. Stardikiirenduse arendamisel on põhirõhk plahvatusliku jõu arendamisel. Seda tuleks arendada kindlasti enne murdeiga, sobivaim enne 10.11. eluaastat. Kehakaalu ja pikkuse liiga kiirete muutuste tõttu murdeeas muutuvad liigutused aeglasemaks, kuid kiirus tõuseb uuesti murdeea lõpus, kui pikkus ja kehakaal stabiliseeruvad. Mida kiiremini õpilane kasvab, seda suuremad on muutused liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis. (5) Näiteks kiirjooksja jaoks on peale stardikiirenduste väga kasulikud ka paigalthüppeharjutused kolmikhüpe ja viisikhüpe ning plahvatusliku iseloomuga jõuharjutused tõstekangi ja topispallidega. Efekti annavad ka kaaslase vastupanuga jooksud ning "rakendis jooksud" treeningkummiga (pukseerimine). 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine
tulemus 9,48. Kuid nüüd on Usain Bolt jõudnud sellele tulemusele nii lähedale, et nimetatud piiris on hakatud kahtlema. Kui Bolt jooksis maailmarekordi 9,58, oli tema tippkiirus jooksu keskel 45 kilomeetrit tunnis. Kuid teadlaste uute arvutuste kohaselt lubavad inimvõimed joosta isegi 65 kilomeetrit tunnis! Muide, antud arvutusega tuli välja Peter Weyand, kes töötab Dallases Southern Methodist'i ülikoolis, kus õpib ka Margus Hunt. Weyandi sõnul on arvutatud, et kiirjooksja sammu tõukejõud on praegu 360-450 kilo, ent inimene olevat võimeline veel jõulisemalt jooksma. Kokkuvõttes leidis Weyand valemi ja sai tulemuseks 6,67 - see olevatki inimvõimete piir 100 meetri jooksus. 4.3. Kaugushüpe Kui kaugele suudaks inimene hüpata? Mudel: · inimene on punktmass, mis on koondunud raskuskeskmesse; · inimene jookseb nii kiiresti kui maailmarekordi ( MR) omanik sprindis; · inimene hüppab nii kõrgele , kui MR omanik hoota kõrgushüppes.
annaabi.ee 
