420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man ). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Praeguseks on üheksa riiki, kellel on tuumapommid : USA, UK, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, Iisrael, Pakistan, India, Põhja-Korea. Kokku on Maal 27 000 tuumapommi. 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. Tuumapommi plahvatus Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumapomm http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_bomb http://en.wikipedia.org/wiki/Fat_Man http://www.annaabi.com/materjal-22594-tuumapomm http://en.wikipedia.org/wiki/Little_boy
Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Aatompommi nimi oli Fat Man (paks mees) · Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. · Nagasakile tuumapommi visanud piloot Charles Sweeney suri nelja ja poole aasta eest. Ta oli 84 aastane. "Little boy" ja "Fat man" "Fat Man" "Little Boy" Aatompommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945 a. tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 kilomeetri kõrgusele. Nagasaki Paul W. Tibbets Sõja lõpetamine Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning
surnud üle 200 000 inimese. Fat man 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Tuumapommi ehitus Tuumapommi plahvatus Tänan tähelepanu eest!
70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Hiroshima pärast tuumapommiplahvatust : 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man ). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Heidetud tuumapomm Nagasakile tekitas "tuumaseene,, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 kilomeetri kõrgusele. Praeguseks on üheksa riiki, kellel on tuumapommid : USA, UK, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, Iisrael, Pakistan, India, PõhjaKorea. Kokku on Maal 27 000 tuumapommi. 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga.
❏ 10 sekundiga hävines 4 km raadiuses olnu ❏ Koheselt hukkus 420 000 elanikust u. 70 000 ❏ Kiiritustõvesse suri üle 20 000 inimese Enne Pärast Nagasaki katastroof ❏ 9. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Fat Man” Jaapanile ❏ 3x tugevam kui “Little Boy” ❏ Mägise maa tõttu väiksemad kahjustused ❏ Koheselt hukkus 30 000 inimest ❏ Hiljem suri kiiritushaigusesse üle 140 000 inimese ❏ Tänapäeval lennuki- ja tekstiilitööstuse keskus Enne Pärast Kõštõmi plahvatus ❏ 29. september 1957 ❏ Venemaa keemiakombinaadi radioaktiivsete jäätmete hoidla plahvatus ❏ 6. astme õnnetus ❏ Kahe nädalaga evakueeriti u. 600 elanikku, hiljem 10 000 inimest ❏ Hävitati kõik ehitised, vara, vili ja karjad ❏ Alates 1968. aastast Ida-Uurali looduskaitseala Enne Pärast Windscale tuumaõnnetus ❏ 10. oktoober 1957
kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid esmase sihtmärgi kohal lasunud paksu pilvekatte tõttu sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks suurele vedamisele. Nagasaki pommitamises sai koheselt surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa aru, miks ameeriklased ka teise tuumapommi Jaapani kohale heitsid. Kuna inimesed oli räsitud, shokis ning tohutus leinas. Jaapanlastel poleks olnud ressursse ega ka jõudu ameeriklastele vastupealetungi teha. Kuid ameeriklased heitsid Nagasakile tuumapommi, kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu. Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2
tolm olid vihma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HILISEMAD MÕJUD § Igaühte, kes viibis plahvatuskohale lähemal kui 2,2 kilomeetrit, ähvardas oht surra kiiritushaigusesse. Mõnikord kulus selleks minuteid, mõnikord aga nädalaid, enne kui avaldusid kiiritustõve tunnused. § Leukeemiat esines 50% võrra rohkem § Naised, kes olid rasedad pommi plahvatamise ajal, tõid ilmale kas surnud, haigeid, vigaseid või vaimse alaarenguga lapsi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VIDEO http://www.youtube
suur osa Korea poolsaarest jagatakse NL ja Ameerika vahel, peale seda Korea lõhustunud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja pidamise ja vägivalla eest: vastutusele võeti põhiprotsessil 24 saksa kõrgemat poliitilist juhti. Ameeriklaste kätte andis ennast vabatahtlikult Hermann Göring. Kohtu alla anti ka Hitleri isiklik sekretär Martin Bormann. Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli