kulutatud töö hulk. · Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all.metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks. Muud omadused Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. · Keemiliselt agressiivselt püsivamaid materjale või katta neid vastavale kaitsekihtidega. Kiirgustihedus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem,mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. Akustiised omadused · Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldub materjalilt tagasi, teine osa nelldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali.
1.4. MUUD EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine on muutnud selle probleemi tunduvalt teravamaks. Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata raadioaktiivset kiirgust. Matrejali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema tihedus ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Vesiniku sisalduse suurendamiseks tuleb materjalisse viia võimalikult palju keemiliselt seotud vett. Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne. Kiirgusisolatsiooni probleemidega puutume kokku igasuguste kiirgusallikte puhul.
· Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk MUUD OMADUSED Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul · Keemiliselt agresiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastava kaitse kihiga. Kiirgustihetus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali vüime neelata radioaktiivset kiirgust · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. · Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi AKUSTILISED OMADUSED · Akusilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa: üks osa
> Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus > Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omdausi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. > Keemiliselt agresiivses keskkonnad tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavalt kaitekihtidega. Kiirgustihendus > Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. > Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. > Peamiselt kiirgusisloatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused > Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. > Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa: üks peegeldub materjalilt tagasi, teine osa
Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul) [1]. See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö(nd), mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõikega ja ümbritsevad ringikujuliselt meie planeeti. Vööndite vahel selgelteristatavat piiri ei ole, vahepeal toimub lihtsalt kiirguse nõrgenemine, seega iseloomustatakse sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned 14.Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. 15.Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa
Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul)[1]. See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö(nd), mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõikega ja ümbritsevad ringikujuliselt meie planeeti. Vööndite vahel selgelteristatavat piiri ei ole, vahepeal toimub lihtsalt kiirguse nõrgenemine, seega iseloomustatakse sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. 13. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja
annaabi.ee 
