Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbi...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende ka...
ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks talitluseks vajalikud · Ioniseerivat kiirgust iseloomustavad omadused - laeng, mass ja energia - on erinevate kiirgusliikide puhul erinevad · need omadused määravad, kuidas erinevad kiirgused neeldudes energiat loovutavad · mõistmaks kuidas ja mil määral erinevad kiirgused kahjustavad bioloogilist kudet,
Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ... 10 Sv juures areneb silma katarakt (läätse hägunemine), tekivad vereloomehäired, vere puna- ja valgeliblede arv väheneb. Doosi 4 Sv juhul on surmajuhtumeid 50 % Doosi 6 Sv puhul on surm enam-vähem kindel Soovitus Hoidke niipalju kui võimalik radioaktiivsetest kiirgustest eemale. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntge nikiirgus#. C3.9Chikud http:// et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgu s http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10442/Ra dioaktiivne-kiirgus-ja-tervis http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/kl4.htm A. Ainsaar "Füüsika 12. klassile"
plasmaks. Temperatuuril 1000000 C pole ühegi elemendi aatomile jäänud ühtegi elektroni - kõik on lahti rebenenud. Kõiki neid kolme osakest: neutronit, prootonit, ja elektroni võib leida ka väljaspool aatomituuma kiirgusena või muul kujul Radioaktiivsed kiirgused Erinevaid radioaktiivseid kiirgusi on 3, neile sarnaseid kiirgusi ada palju rohkem. Elektronkiirgus ehk beetakiirgus on üks radioaktiivsetest kiirgustest. Ka elekter traatides koosneb elektronidest, mis voolavad kiirusega u. 5 mm/sek. Kiirguda võivad ka elektronkatteta aatomituumad, nt. alfakiirguse osake (alfaosake) koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist, seega on ta heeliumituum. Alfakiirgus on ka üks radioaktiivsest kiirgusest. Üksikuna eksisteerivad sageli ka kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks).
diiselkütus, elavhõbe. 17. NH3 lubatud kogus õhus on 0.02 mg/l (tööruumis), inimese tajuvus lävis 0.037 mg/l. 18. Dräger on saastekontrolli masin, millega saab määrata TTMA. 19. Bekrell on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Grei on neeldumisdoosi mõõtühik. Ekvivalentdoosi valem saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. 20. Inimele formeerub kiirgusallikatest saadav aastane kiirgusdoos D järgmistest kiirgustest: looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. 21. O,5 rad/a. 22. Kiirguskoefitsent C24 näitab elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumisreziimi korral. Maal on 1,5...2,5 ja linnas on 2,5...4,5. 23. Eestile asuvad kõige lähemal Forsmarki, Loviisa, Sosnovõi Bori ja Ignalina AEJ.
Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna, 380 750 nm tekitab fotosünteesi. Päikesespekter päikesekiired murduvad kolmetahkse prisma läbimisel. Prisma läbimisel toimub erineva lainepikkusega päikesekiirte eraldumine. Kui murdunud kiirte teele asteda ekraan, tekib sinna värviline riba, mida nimetatakse päikesespektriks. Solaarkonstant Tähis So
Püsielektriväljad Staatiline elekter Mõõdetakse volt meetrites ( V/m). Vähese õhuniiskuse korral laaduvad kunstkiust materjalid. Ehitusmaterjalid, riided, põrandakatted jm. Kui seista elektrostaatiliselt laetud vaibal ja puudutada mingit eset, tekib läbi keha voolav alalisvool, mis tühjendab laengu. See võib häirida südametegevust. Looduslikud väljad- geostatsionaarsed väljad Need väljad koosnevad erinevatest väljadest ja kiirgustest, mis moodustavad geo- solaarse süsteemi. Geo- solaarne süsteem- arvestatakse nii Maa kui ka Päikesesüsteemist tulevaid välju ja kiirgusi. Olulisemad geo- statsionaarsed väljad on: Maa elektrilised ja magnetilised väljad Need on madal- ja kõrgsagedusväljad, püsiväljad. Maa magnetvälja tugevus Kesk- Euroopas on umbes 32 A/m või 40 mT. Atmosfääri väljatugevus on 100- 500 V/m, äikese korral aga võib tõusta kuni 20 kV/m ja rohkemgi. Geoloogilised kiirgused
käigus. Prootonid on laetud osakesed, seetõttu satuvad nad atmosfääri sisenedes Maa magnetvälja pooluste piirkonda satub neid rohkem kui ekvaatori alale, nii et doosikiirus suureneb laiuskraadi suurenedes. Atmosfääri tungides algatavad kosmilised kiired keerulisi reaktsioone ja neelduvad järk-järgult, nii et doosikiirus kahaneb kõrguse vähenedes. Kosmilised kiired on segu paljudest erinevat tüüpi kiirgustest, sisaldades prootoneid, alfaosakesi, elektrone ja teisi erinevaid haruldasi (kõrge energiaga) osakesi. Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi (elektrone ja prootoneid), vahel ka nende antiosakesi. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Kiirendi põhiosaks on pikk õhutühi toru. Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas, raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesi hoiavad koos tugeva magnetväljaga magnetläätsed.
Vundamenti ehitades tuleb selle alla rajada tuulutussüsteem ning katta vundament spetsiaalse kilega. Suurt tähelepanu tuleb pöörata kõikidele läbiviikudele ja võimalikele põrandapragudele, sest need on just potentsiaalsed radooni sisseimbumise kohad. Kuid minu isiklik arvamus on lisaks spetsialistide soovitustele: Kui on võimalus, siis sellist krunti mitte soetada. Kindlasti ei ole kogu krunt kaetud radooniliste gaaside pihkumisega (kuid maapind peaks olema puhas sellistest kiirgustest vähemalt 70% ulatuses) Üks võimalus, kuidas märgata radooni kiirguse olemasolu on taimestiku kaudu. Eriti puude juured näitavad selle gaasi olemas olu koheselt ära. Tihti puude juured on tõusnud maapinnast kõrgemale ja moodustanud tühimikud. Puude juurte vahel toimub pidev looduslik ventilatsioon. Kindlasti sellistes alades kasvavad lopsakd taimed suurte lehestiku kujuga.Need taimed on puhmaste kaupa ketud maapinnal. Teha ametlik kiirguse test
Vundamenti ehitades tuleb selle alla rajada tuulutussüsteem ning katta vundament spetsiaalse kilega. Suurt tähelepanu tuleb pöörata kõikidele läbiviikudele ja võimalikele põrandapragudele, sest need on just potentsiaalsed radooni sisseimbumise kohad. Kuid minu isiklik arvamus on lisaks spetsialistide soovitustele: Kui on võimalus, siis sellist krunti mitte soetada. Kindlasti ei ole kogu krunt kaetud radooniliste gaaside pihkumisega (kuid maapind peaks olema puhas sellistest kiirgustest vähemalt 70% ulatuses) Üks võimalus, kuidas märgata radooni kiirguse olemasolu on taimestiku kaudu. Eriti puude juured näitavad selle gaasi olemas olu koheselt ära. Tihti puude juured on tõusnud maapinnast kõrgemale ja moodustanud tühimikud. Puude juurte vahel toimub pidev looduslik ventilatsioon. Kindlasti sellistes alades kasvavad lopsakd taimed suurte lehestiku kujuga.Need taimed on puhmaste kaupa ketud maapinnal. Teha ametlik kiirguse test
kõrgemale tõustes. Teatud kõrgusel hõõrdumist maapinnaga enam ei toimu. 4) Raskusjõud: mõjub vertikaalselt, mõjub liikumisele ristisuunas. 5) tsentrifugaaljõud: tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul, on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte (trombid, vesipüksid) korral. Pilet nr 2. Päikesekiirgus ja spekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. Maa saab vaid väikese osa päikese poolt maailmaruumi paisatud kiirgusest. Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb. Maa kesksmiseks temp
- Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. (lainepikkus) < 400 nm on UV-kiirgus, mis mõjutab elusaid rakke (UVA on vahemikus 400-320 nm ja UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet Päikesespekter kui lasta päikesekiirtel läbida kolmetahkne prisma ja murdunud kiirte teele asetada
See kiirgus on väga suure läbitungimisvõimega, sest -kvantidel puudub elektrilaeng ja seepärast ei takista aineosakeste elektrilaengud -kvantide liikumist. Gamma kiirguse intensiivsus väheneb poole võrra näiteks 15 cm mullakihi läbimisel. Õhus - kiirgus praktiliselt ei nõrgenegi. -kiirgus neeldub aines sellepärast, et ta põhjustab fotoefekti (ioniseerib aatomeid) või kutsub esile röntgenikiirgust. Kiirgustest, nende tekkimisest ja mõjudest loe: http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=88 104 Kiirgus, inimesed ja keskkond. Tallinn, Mixi Kirjastus OÜ 12. Relatiivsusteooria alused Klassikalise füüsika seisukohalt eksisteerib "absoluutne aeg ja ruum". See tähendab, et kogu universumis toimuvad kõik protsessid ühesuguse kiirusega ja objektide vahelised kaugused omavad alati kindlaid väärtusi.
annaabi.ee 
