Kiirguste liigid (0)

Kiirguste liigid Selleks, et keha kiirgaks tuleb tema aatomeid ergastada. Sõltuvalt sellest kuidas toimub ergastumine tuleb ka  kiirguse nimetus. Soojuskiirgus- sel juhul kiirgab aine tänu kõrgele temperatuurile (päike, lõkke, küünal) Kemoluminesents- sel juhul eraldub kiirgus keemilise reaktsiooni tulemusena (fosfor) Sellega on seotud nn  bioluminestsents näiteks mõningad süvavee kalad, jaaniuss, mõningad bakterid. Elekttoluminesents- Sel juhul eraldub kiirgus elektroni põrgetest vastu seina (kineskoobiga televiisor) Fotoluminesents- Sel juhul hakkab aine kiirgama tänu peale langenud valgusele ( fluoriseeruvad ained,  ohutusvestid) Spektrite liigid Pidevspekter- sellist spektrit annavad ained tahkes ja vedelas olekus. Joonis spekter- tekib gaasilise oleku korral, kui aine on aatomaarses olekus (N, O, H). Sel juhul näeme teravaid  värvilisi jooni mille vahel puudub valgus. Osutub, et igal elemendil on oma isikupärane joonspekter nii joonte  arvult kui värvuselt ( nagu sõrmejälg) igal elemendil oma. Ribaspekter- Sellist spektrit annab helenduv gaas molekulaarses olekus (N2, O2, H2) Sel juhul on joonspektri  jooned laienenud ribadeks. Sel juhul võivad mõned ribad teineteisega ühtida. Neeldumisspekter- Spektraalanalüüs Põhialus- igal keemilisel elemendil on oma isikupärane joonspekter. 1) Püütakse saada uuritavast ainest kas joon spekter või neeldumisspekter. 2) Kasutades Mendelejevi  tabeli elementide joonspektrite andmebaasi. Püütakse leida aine elemendiline  koostis 3) Joonte intensiivsuse järgi püütakse leida aine molekulaarne koostis Kasutamine: keemia, füüsika, keskkonnakaitse, kriminalistika, Ajalugu, Mineraloogia  Eelised: Analüüsi käigus säilib esialgne aine keemiline koostis. Analüüsiks läheb vaja väga väike kogus ainet.  Väga hea mõdus gaaside analüüsiks. Võimaldab analüüsida ka eemalt(astrofüüsika) Puudused: Teatud aineid on väga raske viia gaasilisse olekusse spektralanalüüsi jaoks.( näiteks puit) Infrapunane kiirgus Asub spektri punasest värvusest edasi. Silmaga nähtamatu kuid tunnetatav keha pinnaga. Tekitab soojusliku  aistingu ning seetõttu nim teda ka soojuskiirguseks nt Päike, radiaator, lõke, infrapuna lamp. Kasutamine: Värvitud, lakitud pindade kuivatamiseks. Puuviljade kuivatamiseks. Termokaamera. Ultravioletne kiirgus Asub spektri violetsest värvusest edasi. Silmaga ei näe, kuid pikema aja jooksul mõjub kehapinnale halvasti. Nt:  päikene, elektrikeevitus, UV lamp. Väikestes kogustes on UV kiirgus kasulik. D2 vitamiini tekkimiseks (selle  puudus põhjustab skorbuuti) noorematel inimestel luustiku kasvamiseks. Suurtes kogustes on aga ohtlik  põhjustades päikesepõletust, soodustab ka nahavähi tekkimist, silmadel mõjutab võrkkesta. UV kiirguse eest  kaitseb meid väga tugevalt ümbritsev õhk- eriti osoonikiht (O2) UV kiirgus ei läbi klaasi või plastmassi, UV  kiirgusel on tugev keemiline mõju-fotomaterjal, tugev on ka bioloogiline toime. Võimalik hävitada baktereid ja  viiruseid. Fotoefekt Katse elektroskoobiga. Ta laadis elektroskoobi ning valgustas teda UV kiirgusega. Ta avastas et kui laadida  elektroskoop negatiivselt, siis kaarleegi abil ta tühjenes kiiresti. Kui aga laadin positiivselt siis tühjenemist ei  toimunud. Fotoefekti seadused- Fotoefektis välja löödud elektronide arv on võrdeline valgusallika intensiivsusega.  Fotoelektronide kineetiline energia sõltub valguse sagedusest, mitte aga valgusallika intensiivsusest.(seetõttu  avastati fotoefekt just UV kiirgusega) Einsteini fotoefekti valemid
h∙f=A+Ek     h∙f = A+ m0 ∙ v2
                                        2 h-Planki konstant, f- valguse sagedus, A-elektroni väljumistöö, Ek-fotoelektroni kin e , m0 elektroni mass, v-  elektroni kiirus Punapiir  Leiame minimaalse sageduse millest alates algab fotoefekt antud aine korral. Sisuliselt sel hetkel foto elektron 
lüüakse ainest välja, kuid tal puudub kineetiline energia liikumiseks Fp  = A/h Enamus ainete korral satub ta  punase värvuse sagedusse. Punapiir on valguse sagedus, millest alates algab fotoefekt. Footon on valguse osakene. Tema energia on leitav valemiga e = h ∙ f . Ta on eriline osakene- nii kui ta tekib, 
liigub valguskiirusega c =3∙108m/s. Tal puudub seisumass. Liikuva footoni mass: E=h∙f  E= m ∙ c2