higistab, langeb riietuse soojusisolatsioonivõime. Paksud riided takistavad ka naha hingamist, milleks nahk kasutab ümbritsevat õhku. Seetõttu peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 oC. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 oC.
Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii.
Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii.
piirdes kolme komponendina (soojusjuhtivus, konvektsioon, kiirgus), on soojustamise eesmärgiks kõikide mõjurikomponentide redutseerimine parimal võimalikul ja mõistlikul viisil. Soojusisolatsiooni komponentideks on sellest lähtuvalt: Soojusenergia soojusjuhtivuse teel liikumist tõkestavad SOOJUSISOLATSIOONID Soojusenergia konvektiivset ja difuusset liikumist tõkestavad TUULETÕKKED ja TIHENDUSMATERJALID Soojusenergia kiirguslikku levimist tõkestavad SOOJUSKIIRGUSE ISOLATSIOONID Ainult nende (ja soojusega koos liikuva niiskuse efektiivse tõkestamise / juhtimise süsteemi komponentide koos rakendamisel saadakse tervikuna toimiv soojusisolatsioon. 59 SOOJUSISOLATSIOONI SÜSTEEM Soojusisolatsioon ei ole ainult materjal vaid ta käitub kui süsteem moodustabki süsteemi koos teiste temaga seotud komponentidega.
ka soojust ära(2-3%). Aine vahetusega on ka võimalik mõjutada soojus vahetust. Ntx kuuma ilmaga külmade jookide joomine ajab veel rohkem higistama kuna see desoojenteerib organismi. Soojusliku mugavust nim tihtipeale soojuslikuks või termiliseks sisekliimaks. Seda mõjutab: 7 - inimene ise(vanus, aine vahetus,riietus) - inimese ja ümbritseva keskkonna vaheline soojus lävi. Kiirguslikku soojusvahetust mõjutab ümbritsevate pindade temp. Mida madalam on temp seda suurem on temp vahe. Konvektiivset soojus ülekannet mõjutab ümbritsev õhu temp. ja õhu liikumise kiirus. Aurustumist mõjutab õhu niiskus. Mida väiksem on suhteline niiskus seda rohkem eraldub soojust ja vastupidi. Kui 20 0 C juures suhteline niiskus on suur siis tuntakse ennast mugavalt. Inimese soojust eritust iseloomustab graafik(lk 4 joonis 22). Soojus hulk mis inimene annab:
higistab, langeb riietuse soojusisolatsioonivõime. Paksud riided takistavad ka naha hingamist, milleks nahk kasutab ümbritsevat õhku. Seetõttu peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 oC. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 oC.
annaabi.ee 
