seoses sellega kiireneb vee aurumine veekogudest ) Ka veeaur takistab soojuse atmosfäärist välja kiirgumist. · Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine ( elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda, muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ja osa võib välja surra ) Osoonikiht kaitseb elusorganisme Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates Päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks pooled organismid. Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid
2. Muudavad mullad happelisemaks ja seega halvendavad paljude organismide elutingimusi; selle mõju taimedele on eriti ilmekas 3. Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks : veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda 4. Kahjustavad inimeste tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi 5. Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolpakendites. ______________________________________________________________________ _____ 11. Pärmseente ehitus ja elutegevus; Globaalprobleemide mõiste ja põhjused
· Muudavad veekogude vee happelisemaks, mitmesuguste liikide eluks sobimatuks: veekogude elustik võib muutuda või isegi kaduda · Kahjustavad inimese tervist, põhjustades nt hingamisteede haigusi · Rikuvad kivist ehitisi ja mälestusmärke Õhukeskkonna kõrgemas osas, maapinnast 20-25 km kõrgusel, paikneb osoonikiht. Osoon on omapärases vormis (kolmeaatomiliste molekulidena) hapnik. Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks enamik organisme. Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites. Kui inimesed kasutavad aerosool-deodorante, -juukselakke ja õhuvärskendajaid, paiskub freoon atmosfääri. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid
Refraktsiooni tõttu on polaarpäev mõne ööpäeva võrra pikem polaarööst. Maa orbiit on ellipsikujuline . Ellipsi fookuskauguste erinevuse suhe suurema pooltelje pikkusesse (ekstsentrilisus) on Maa orbiidi elliptilisusest ja ekliptika kaldest järeldub huvitav asjaolu, et põhjapoolkera suvi pole identne lõunapoolkera suvega, ega talv talvega. Põhjapoolekera suvi on u. 10 päeva pikem aga kuna lõunas on kiirgus intensiivsem siis on kiirgusehulk suht võrdne. Astronoomiline ühik e. Maak ja päikese keskmine kaugus = 149 500 000 km . See tuleb 1-ga võrdsustada ja siis saab võrdlusi luua. Et Põhjapoolkera suvel (4.juuli) on kaugus max e. kaugus võrdub 1.017 astronoomilise ühikuga. Lõuna poolkera suvel on kuni 7% intensiivsem päikesekiirgus. Selle intensiivsuse saab arvutada . : Tegijapoiss 2010 1.017 on põhjapoolkera suve astronoomiline ühik ( päike on max kaugusel) ja 0.983 on
Kontsentratsiooni tõus oli 1060 ppb/800 ppb * 100 = 132% Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel. Suurim on osooni kontsentratsioon 20-25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O3 neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm). Maapinnale jõudnult mõjuks selline kiirgusehulk enamikule organismidele surmavalt. O3-I kahandavad tööstuslikult toodetavad fluori- ja klooriühendid. Kuna intensiivsem soojenemine toimub tõenäoliselt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis just põhjapoolsete piirkondade metsad kannatavad rohkem kui parasvöötme või troopika omad. Metsad on ka peamised süsiniku hoidjad ja säilitajad ning metsade kiire hävitamise käigus vabaneb süsihappegaas üks kasvuhoone-gaasidest.
Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel: Suurim on osooni kontsentratsioon 20- 25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht. Osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O. neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm). Maapinnale jõudnult mõjuks selline kiirgusehulk enamikule organismidele surmavalt. O. on tekkinud paleosoikumis, selle tekkega seostatakse organismide väljumist veest maismaale. O.-I kahandavad tööstuslikult toodetavad fluori- ja klooriühendid. Paigalinnud aasta ringi pesitsusalal või selle lähikonnas elutsevad linnuliigid (nt. metsis, harakas ja kodutuvi). Paigatruudus loomade kalduvus jääda mingisse paika püsivalt või sinna naasta. Paiksus mingi loomapopulatsiooni elutsemine aasta ringi samas paikkonnas.