3. Transformaatorid 4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28
4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD-paneel Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 1 (43) 4.1 Optoelektroonika mõiste ja optoelektroonsete seadiste liigitus Optoelektroonika on elektroonika haru, mis tegeleb valgussignaalide elektrilisteks (ja vastupidi) muundamise teooriaga ning selle rakendamisega infotöötlus-, infosäilitus- ja infoedastussüsteemides
. DTL, või TTL, 2pdf(dtl). TTL: Arvutustehnika perifeerias laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral kasutusel hea koormatavus (talub suuri koormusvoolusid). Standartne TTL 2NING-EI element küllastunud. Rsis=10 12..1014ohm, isol SiO2. Alus tavaliselt ühend lättega. n-kanal ühendab taskuid (10 mW, 10ns) valm hetkest. n-kanalis ja p-tüüpi aluse vahel pn siire. Paisupingega Upl muut kanal laisu 3pdf 3. Kõige kiiretoimelisem meetod. Kulutused on aga suured. Läheb tarvis mitu komparaatorit. Kui 3. Võimendab signaalide U1 ja U1' vahet. Superpos.prints alusel K1=Uvalj/-U' | U1=0 K2=Uvalj/U1 tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2n-1 komparaatorit. Alltoodud näites |U'=0 K1=R4/R3+R4*(1+ R2/R1), K2=-R2/R1. Uvalj=K1U1'+K2U1, kui võrdsed, siis n = 4, vastavalt komparaatorite arv: 24 1 =
Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 3. Flash ADM Analoog-digitaalmuundur on seade, mis muudab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Kõige kiiretoimelisem meetod. Läheb tarvis mitut komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2 n – 1 komparaatorit. Väljund digitaalne „0“ kui Ux < U0 ja “1” kui Ux > U0. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame nn mitmekordset FLASH muundamist: 1) “Jäme” ehk esialgne FLASH muundamine. 2) jämeda FLASH tulemuse töötlemineDAM-ga. 3) Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM-i väljundsignaali vahe allutame järjekordsele FLASH muundamisele.
suurenemisele. Halvimal juhul (pikimal siirdeprotsessil) muutub see kood 0-ist kuni Rmax, kus siis siirdeprotsessi kestvuseks tuleb tsiirde =Rmaxt1, kus korrigeerivate impulsside periood RL1 väljundis t1=n1Tdiskr. Siin suurus n1 oli esimese loenduri maht. Niisiis saame maksimaalseks siirdeajaks : tsiirde =Rmaxt1 mis määrab maksimaalse viiteaja signaali ilmumise ja kadumise korral. Kui see aeg on liiga suur, tuleb valida kiiretoimelisem - näiteks paljunivoolise kvanteerimisega AVR. 4.4. AM, FM ja SM signaalide digitaalsed järgiv-detektorid 4.4.1.Järgivdetektorid ADM ga ringahela sees- Antud lahenduses toimub sisendsignaali diskreetimine ja kvanteerimine impulsside tekke korral sageduse süntesaatori väljundis. Viimane kuulub digitaalse faasijärgihäälestuse süsteemi, kus faasdetektori ülesannet täidab ADM1 (joon. 4.4.1)
1) raskused täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub koormusest. Püsiva impedansiga maatriksi kasutamine. R1 U välj = -U t (Z 0 + 2Z 1 + 4 Z 2 + 8Z 3 ) 16 R 192 (). 6.8.2 ADM. Loenduriga ADM. Kõige aeglasem meetod, saab kasutada siis, kui sisendsignaal ei muutu liiga kiiresti. Paralleelne ADM (FLASH). Kõige kiiretoimelisem meetod. Kulutused on aga suured. Läheb tarvis mitu komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist n väljundkoodi, siis on vaja 2 -1 komparaatorit. 4 Alltoodud näites n = 4, vastavalt komparaatorite arv: 2 1 = 16 1 = 15. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame n n mitmekordset FLASH muundamist. Idee: 1) Viime läbi ,,jäme" ehk esialgse FLASH muundamise;
Vahelduvvoolu mähite voolud läbivad ka RK vastassuunas ja kui IJ on võrdne nulliga siis I1=I2 ja IK=0 sellega tühijooksu vool likvideeritakse. Siit on näha, et kõik puudused on likvideeritud. Tagasiside magnetvõimendites. Võib olla positiivne tagasiside, sel juhul võimendustegur suureneb aga kvaliteedinäitajad halvenevad. Negatiivse tagasiside väheneb, kvaliteedinäitajad paranevad (võimsam, kiiretoimelisem, sagedusriba laieneb, lineaarsed ). Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud. Sellepärast ts-e koostamisel kasutatakse ts mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts
I1=I2 ja IK=0 sellega tühijooksu vool likvideeritakse. Siit on näha, et kõik puudused on likvideeritud. Tagasiside magnetvõimendites. Võib olla positiivne tagasiside, sel juhul võimendustegur suureneb aga kvaliteedinäitajad halvenevad. Negatiivse tagasiside väheneb, kvaliteedinäitajad paranevad (võimsam, kiiretoimelisem, sagedusriba laieneb, lineaarsed ). Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund
annaabi.ee 
