Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte. Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest). Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke. EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30: · Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia · Hiline riik: 21.-30. dünastia Egiptuse kunsti kõrgaeg 2700-1000 a. e.Kr. Kunsti, s.h. arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad
ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus
surveastme korral hakkab mootor detoneerima ja tekib kergesti hõõgsüüde. 7.Põlemskambri kuju. Kompaktses keskele paigutatud süüteküünlaga põlemiskambris on leegi leviku teekond lühike ja põlemiskiirus suur. Sellised põlemiskambrid on enamikul 11 väikeautode mootoritel. Suure töömahuga mootorite põlemiskambrid on kiilukujulised. Nendes tagatakse kütuse kiire põlemine keeristega. Kiilukujulisi põlemlskanbreid eelistatakse mootori pehmema töötamise pärast. Detonatslooni vältimiseks paigutatakse süüteküünal kõige kuumemasse ossa, väljalaskeklapi lähedale. Detonatsioon. Põlemise käigus tõuseb rõhk ja temperatuur ka põlemiskambri selles osas, kuhu leek ei ole veel levinud. Seetõttu kulgevad kõikjal põlemiseelsed reaktsioonid. Suurte rõhkude korral muutuvad sellised reaktsioonid põlemiskambri mõnes osas nii kiireks, et
cm (6-7 tellisekihti) kaetakse kolle võlviga. Koldevõlv tehakse tulekindlatest samott- tellistest. Võlvi ladumist alustatakse võlvi kandadest ja lõpetatakse võlvi keskosas asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi ladumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid kiilukujulisi võlvitelliseid. Võlv laotakse seotises, võlvi tagumise otsa ja kolde tagumise seina vahele jäetakse 15-20 cm laiune koldekaev, mille kaudu tõusevad koldegaasid esimesse lõõri KT küsimused 1. Potsepatöö põhireeglid 2. Üldnõuded ahjudele 3. Ahjud soojamahtuvuse järgi 4. Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi 5. Kuidas laotakse kolde võlvi 6. Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes 7
ja rangidega. Kohtvaiade erinevaid valmistaviise on väga palju. Üldiste põhimõtete järgi võib kohtvaiad jaotada erinevatesse gruppidesse: pinnast asendavad vaiad; puurvaiad; manteltoruga puurvaiad; savilahuse kaitsel valmistatavad puurvaiad; Loeng 5-2 46. Kruvivaiad 47. Kiilvaiad Pikisuunas ühtlase põiklõikega vaiade kõrval kasutatakse mõnikord ka muutuva põiklõikega vaiu püramiidseid, kiilukujulisi, laiendatud pea või põhjaga, pinnasesse kruvitavad, süvistamisel hargnevad jne. Püramiidsed ja kiilvaiad tihendavad pinnasesse rammimisel ümbritsevat pinnast suurendades selle vastupanuvõimet ja kannavad koormust pinnasele lisaks hõõrdele külgpindadel ka normaalpingetega külgpindadel. Seetõttu on paljudel juhtudel selliste vaiade kandevõime betooni mahuühiku kohta suurem kui ühtlase põiklõikega vaiadel. Juhul kui vaia
- Ahjutellis on tavaliselt kuumakindlam, ta kuulub raskeltsulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65,250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad (150, 125,100,75). Ahjutelliseid kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. - Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm, mark vähemalt 200, külmakindlus üle 25 tsükli, temperatuuritaluvus vähemalt 700 C. Eestis on tehtud ka kiilukujulisi korstnatelliseid (suurte ümmarguste korstnate ladumiseks) - Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud Samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse vaga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad).
hõõrde tõttu tekkiv nn terashülss. Jätkatavad vaialülid "pinnasekork" võimaldaks vaia põhja arvestada täispõiklõikega. Pikkade vaiade puhul liidetakse torulülid poltliitega. Toruvaiade puuduseks on suhteliselt kõrged valmistamiskulud, mistõttu neid kasutatakse võrdlemisi harva. Muutuva pikilõikega vaiad Pikisuunas ühtlase põiklõikega vaiade kõrval kasutatakse mõnikord ka muutuva põiklõikega vaiu püramiidseid, kiilukujulisi, laiendatud pea või põhjaga, pinnasesse kruvitavad, süvistamisel hargnevad jne. Joonisel on esitatud mõned näited sellistest vaiadest. 34. Kirjeldage puit, raudbetoon ja kiilvaiade omadusi. Puitvaiad Ajalooliselt on puit kõige varem kasutatud vaiamaterjal. Puitvaiade eeliseks on väike kaal, piisav tugevus ja valmistamise lihtsus. Puuduseks on lühike eluiga pinnasevee tasemest kõrgemal, piiratud läbimõõt ja pikkus. Puitvaiadeks kasutatakse männi või kuusepalke
Klombitud tellised. Neil on klombitud kas üks külg või ots ja üks külg. Neid kasutatakse peamiselt seinte välispindade katteks. Harvem kasutatakse sisepindade katteks. Ahjutellis. See on tavalisest tellisest kuumakindlam. Ahjutellis kuulub raskeltsulavate materjalide hulka. Ahjutelliseid kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis. See võib olla täis- või auktellis. Eestis on tehtud ka kiilukujulisi korstnatelliseid. Need on mõeldud ümmarguste korstnate ladumiseks. Šamott-tellis. Seda valmistatakse suure tulekindlusega savist. Savile on liiva asemel juurde lisatud savi, mis on esialgu põletatud ja seejärel jahvatatud. Tellised on tavalistest pisut laiemad, sest šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga. 77 Värvilt on šamott-tellised heledad (kollakad).
annaabi.ee 
