Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0,94 0,96 0,95 2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98 4 Konveieri lint 1 0,94 0,96 0,95 5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99 8 Laagrid paar tk 1 0,99 n 0,83
Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Reversi ülesandeks on muuta veetava võlli suunda. Variaatorkäigukast koosneb: 1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne Kui rulliku üks serv toetub ühel kettal keskmele lähemale siis teisel kettal samal ajal kaugemale.
Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0.94 0.96 0.95 2 Silinder reduktor 1 0.97 0.98 0.975 3 Elastne doroidsidur 1 0.98 4 Konveieri lint 1 0.94 0.96 0.95 5 Laagrid paar tk 1 0.99 6 Laagrid paar tk 1 0.99 7 Laagrid paar tk 1 0.99 8 Laagrid paar tk 1 0.99
kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud siduriga ja paikneda paralleelselt või ristuvalt. 7. Piimaauto. Termiliselt isoleeritud mahuti ...15000 L. 2...4 sektsiooni, igal herm luuk,
KOMPENSEERIVAID(mis lubavad ühendatud võllide vastastikust nihkumist ja nurgiasetust, LÜLITATAVAID sidureid ( võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. 1.muhvsidur,ääriksidur 2. sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur,hammassidur. 3. hõõrdsidurid,nukksidur RIHMÜLEKANNE Koosneb kahest võllidele kinnitatud rihmarattast ja rihmast. Nendevahelised hõõrdejõud, mis on saavutatud eelpingusega kannavad pöördemomendi ühelt võllilt teisele. On olemas LAMErihm, KIILrihm,ÜMARrihm. EELISED:suur ülekandekaugus, käigu sujuvus, talub ülekoormust, väike müra, saab muuta pöörlemissuunda PUUDUSED: ülekandearvu muutumine koormuse suurenedes, laagritele ja võllidele on suur koormus, suht väike kasutegur FRIKTSIOONÜLEKANNE Koosneb kahest üksteise vastu surutud rattast. Tekkiva hõõrdejõu tõttu pöörlemisel pöördub ka teine. Mittereguleeritavad ja reguleeritavad. Reguleeritavaid kasutatakse süsteemides, kus nõutakse sujuvat ilma
Rihm ülekandeid kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ja kui ei ole vaja püsivat ülekande arvu. Rihma ülekanne koosneb vedavast ja veetavast rihmarattast ja nendele asetatud lõputust rihmast. Koormus kanatkse üle rihma ja rihmarataste vahel tekkivate hõõrdejõudude toimel. Ülekanne on sujuv ja müratu, olenevalt rihma ristlõikest eristatakse lame ja kiilrihmu. Enamasti valmistatakse kumeeritud rihmu, mis koosnevad mitmest puuvilla kanga kihist. Kiilrihm ülekandel on suur veovõime ja väikesed kabariit mõõtmed. Rihma tööpindadeks on külgpinnad. Koort on mitmest kihist kummist vahetiftidega kokku liidetud. Rihma välispinnal on kaks või kolm kumeeritud riide kihti. Koort nöörrihmad on täiuslikumad, nad koosnevad ühest reast. Nad on kangas rihmadest paiduvamad ja pikema tööeaga. Neid kasutatakse kiirekäigulistes ajamites. Rihmarattad valmistatakse malmist või terasest või alumiiniumist
..2,5 mm, teise ristikäiguga 0,5...1 mm. Masina jõudlus on kuni 40 m2/h. Lihvimismasin Parkett ja puitpõrandate lihvimiseks kasutatakse spetsiaalseid lihvimismasinaid mis võivad olla trummel või ketastööorganiga. Trummelmasin koosneb korpusest 2, mis toetub kahele eesmisele ja ühele tagumisele rattale. Käigurattad on varustatud lihvimistrumli põrandale surve reguleerimise mehhanismiga. Käepidemel on käivituslülitid ning kott tolmu kogumiseks. Jõuülekanne tuleb elektrimootorilt kiilrihmülekandega mis käitab lihvtrumli ja ventilaatori. Masina ninas on rull mis toetub seinale selle lähedal lihvides. Trumli välispind on kummist, mis parendab abrasiivlindi püsivust, koormuse ühtlasemat jagunemist, leevendab lööke, vähendab vibratsiooni. Lindi liikumiskiirus on 10...22 m/s. Kiiruse valik sõltub lindi tüübis ja kvaliteedist. Lindi otsad lähevad kaldse pilu sisse kus see pingutatakse ekstsentriliste rullidega. Puidutolm imetakse ventilaatoriga tolmukotti
- lamerihmad; - kiilrihmad; - mitmikkiilrihmad; - ümarrihmad; - hammasrihmad. a) b) 2 e) c) d) Sele 22.3. Rihmade konstruktsioone. a – lamerihm, b – kiilrihm, c – mitmikkiilrihm, d – ümarrihm, e – hammasrihmad. Lamerihmad on valdavalt jätkatavad ning valmistatud kas nahast (hea haardavus, elastne), puuvillast kootuna (odavam, elastne, ei ole ilmastikukindel), puuvillkangast kummeerituna (on ilmastikukindel, hea haarduvusega, kuid mõnevõrra jäigem ja ei talu õli), villane kootud (eriti elastne ning talub hapete ning leeliste auru), sünteetilisest materjalist eriomadustega rihmad.
võll hakkab koos ketirattaga pöörlema (1. käik). Otsekäigu (2. käigu) saamiseks tuleb muhvi nihutada vasakule, kuni ta ühendab vedava ja veetava võlli. Astmeteta jõuülekannet rakendatakse põhiliselt ainult mopeedidel. See lihtsustab märgatavalt mopeedi juhtimist, sest pole vaja sidurit ja käike lülitada. Teiselt poolt käsu- tatakse täielikumalt ka mootori võimsust, sest ülekandearv muutub automaatselt vastavalt mootori koormusele. Automaatsiduritega ja kiilrihm-variaatoriga jõuülekan- net käsutatakse mopeedil «Selena» (uue nimetusega «Auto- maatik»), mille põhimõtteskeemi kujutab joonis 78. Väntvõlli vasakule otsale on jäigalt kinnitatud auto- maatse sõidusiduri vedav trummel. Selle välispinnale on ühe otsaga kinnitatud kaarjad terasliistakud, millede tei- sele otsale on needitud hõõrdkatted. Mootori väikestel pööretel jääb hõõrdkatete ja veetava trumli (tähistatud
annaabi.ee 
