vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri. · Ujus aina Soome poole, lõpuks jõudis tuuslari maja juurde, tuular sosistas salasõnu, kuid kalevipoeg sai sõdalastest jagu ning tappis tuuslari, kuna ei uskunud tema juttu Irumäel juhtunust. Läks tuppa ema otsima, ei leidnud, heitis magama, nägi unes Lindat kiigel kiikumas ja laulmas, sai aru, et ema on surnud. · Leinas, läks soome seppa otsima, et saada korralik mõõk. Lõhkus mitu mõõka, lõpuks sai sellise, mis ei läinud katki, kui ta seda vastu alasit lõi. Selle eest tahtis sepp saada suure hulga loomi, vilja raha jms. · Puhkasid seitse päeva, pidulauas jutustas Kalevipoeg purjus peaga välja Saarepiigaga juhtunu, läks vanima pojaga tülli, tappis ta, soome sepp sajatas Kalevipoega, et tema oma sõjariist teda surmaks
mõte. Üks silmapaistev pilt oli Silver Vahtre musta-hallikirju geomeetriliste kujundite ja tugevate piirjoontega taies "Ema värvib silmi". Kujutatud oli, nagu nimigi ütleb, ema silmi värvimas. Erksavärvilised kolmnurgad silmade asemel tulid tumedal taustal hästi välja ja mõjusid justkui sädemed. Karin Tammaru oli näitusele pannud aktiseeria "Garderoobi poisid", kus ta oli kujutanud oma meessoost töökaaslasi looduses heinamaal istumas, kiikumas. Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt. Andrus Jõhviku maalid "Kipsist õed" ja "Minu muusad" olid sarnased, mõlemas keskpunktis paljas naisekeha ja lisaks kipsist kehad. Maalid olid sarnased ka tumedate värvide kasutamise poolest. Kolmandal Jõhviku maalil "Kõrvits on elu peegel" on samuti kujutatud paljast keha, mis on realistlik ja viimistletud, näo asemele on aga joonistatud kõrvits. Seda maali on huvitav vaadata, aga ideed ma ei tabanud.
raamatud, helbed suhkruga. Jack sai vigastada püüdes metssiga. Hiljem unustas Ralph oma eesmärgi ära ta oli nagu transis pärast rituaali. Kui tal tuli meelde mida ta tahtis teha kõik olid mõelnud ainult metsseast. Ralph oli ideaalne juht aga ta kõhkles nagu ta mängiks malet. Ralph ei tahtnud, et Jack võtta võimu üle. Lõpuks ometi ainult kolm läksid mäetippu (Ralph, Jack , Roger) . Tesied jäid maha, sest nad kartsid. Seal üleval nägid poisid elutut pilooti kiikumas tuule käes. Nad arvasid, et see on koletis viskasid odad sinnapoole ja hakaksid jooksma ranna poole. Ralph ütles, et koletisel olid hambad ja suured mustad silmad . Ralph kutsus Jacki kooripoisse ,,poisid pulkadega" . Jack aga seletas vastu, et Ralph on muutunud samasuguseks nagu Põssa, argpüksiks. Ralph ei ole õige juht. Seejärel kutsus Jack oma uute ühiskonda kus on ainult jahimehed. Ralph tundis, et ta kaotab võimu ja et ta vajab rohkem Põssa toetust. Põssa mõtte oli tega
vanemast levisid kuuldused ka kaugemale. Võrumaa rahvas on küll pikatoimega, kuid jõudis 3000 aasta jooksul arusaamisele, et Roobertist võiks olla ka kasu. Läks veel tuhat aastatki ning lõpuks otsustati Roobert maavanemaks kutsuda. Roobert oli lahkesti nõus aga, et ta ka saarlasi saatuse hooleks ei tahtnud jätta, ehitas ta üksipäini oma jõuga Roosisaare ja Võru linna vahele rippsilla. Silla üks ots oli kinnitatud vikerkaare, teine kuu külge. Öösiti käisid haldjad sellel kiikumas ning kannelt mängimas. Selleks, et haldjaid mitte ehmatada, keelas Roobert autoliikluse ning ühendus võru linna ja Roosisaare vahel oli nüüd vaid ühe jalutuskäigu kaugusel (Märka 1999). Joonis 11. Valgustatud Roosisaare sild ööhakul (Tohver 2009) 13 Kasutatud kirjandus Aare, J. 2008. Sillaehitajad ajas ja ruumis. Tallinn: Argo. Ammas, A. 1997. Võru üllatab tuleval suvel rippsillaga
Inderk näeb igal pool muutusi mändide asemel on kased ja kuuskede asemel männid ja tunub nagu oleks kõi illusioon. Ta üritab saada kuiva jalaga aga astub kõigepealt ühe jalaga vette, selleks et teist jalga säästa käib ta mättalt mättale ja järgu asutb ka teise jala sügavamalt mutta kui eelmise ja saab aru et ta on jõudnud vana kraavini mis oli vargamäe eluallikas olnud. Ta liigub umbropsu edasi kuni jõuiab männin mis talle tutav on. Sel oli ta väiksena kiikumas käinud, üritab samale oksale ronida aga ei suuda ja hakkab seda oksa teise kaikaka peksma kuid vana kuivad puu on tugevam kui idrek. Edasi minnes liab ta metsasalu kus vanast oli metsised kitsed ja põdrad aga praegu või näha ainutl metsiseid. Hiljem näeb ta jalgratturid kui ta hindipalu maale jõuab ja küsib et kas siin põtru ka on mille peale too poiss vastab et ei ole üthki kui laseb maha , kuna muidu teevad seda salakütid.
tüütada marjulisi, meelitada kütte. Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui metsas aga midagi head teed, siis võid selle eest saada tasu: sattuda heale seene- või marjakohale. Metshaldjaid nähakse tavaliselt okstel kiikumas, laulmas, tantsimas, vilistamas. Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud (võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad eriti muutunud. Vepsa maailmapildis on nad praeguselgi ajal täiesti alles. Metsahaldjad tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele, kuid seda nad ei saa. Eraldi nähtus on Võru- ja Setomaal eksitaja, mis tähendab eksimiskogemust mingis
Lõuna-Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel ning kestis pühadeaja ja mõne järelpäeva, vahel terve järgneva nädala. Kiik (öeldi ka häll) püstitati kahe kasvava puu või kahe posti vahele, see oli tagasihoidlikum ehitis kui Põhja-Eesti suur kiik. Kiikumisel oli niivõrd tähtis osa lihavõttekombestikus, et neid pühi kutsuti ka kiigupühadeks. Põhja-Eestis algas kiikumine hiljem, suvistepühadel (seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid); kiikumas käidi laupäevaõhtuti ja pühapäeviti kuni jaanipäevani, vahel kauemgi. Põhja-Eesti kiik oli tugeva ehitusega ja kestis aastaid. See rajati kahe toestatud samba vahele, kiik koosnes liikuvast võllist ja kahest teineteise vastu asetatud lauast, mis ühendati võlliga 48 samba abil. Kiik ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale (vainule, karjamaale vm). Selle kõrvale rajati tasasem tantsuplats (tsõõriplats) ning jäeti ruumi jaanitule jaoks. Peamised kiikujad olid tüdrukud
annaabi.ee 
