Jaanipäev-24.juuni Jaanipäevonüksaastatähtsaimpüha. Jaaniõhtulsüüdatijaanituli.Tulisüüdatimäepeal,kiigeplatsilvõipikateibaotsas. Lõkkeplatsehitijaanikaskedega.Kasedviidikatuppa.Kaseokstesttehtijaanisauna vihad,sestjaanipäevalolitavakskäiasaunas. Kunajaanitulesuitsolitervendav,siisinimesedkäisidläbisuitsujahüppasidüle tule. Jaanitulejuurestantsiti,lauldi,kiiguti,mängitiringmänge,peetijõukatsumisi. Tuleääressöödipühadetoitu(sõir,korbid,piimatooted)jajoodijaaniõlutvõikalja. Järve, jõe ja mere ääres sõideti jaanilaupäeva öösel ka paadiga ja põletati seal tõrvikuidvõiküünlaid. Kunajaaniööolimaagilineaeg,siissaiselöölennustadajaomatulevikkumäärata. Üksvõimalusolijaaniöölsõnajalaõitotsida.Sõnajalaõisõitsebainultjaaniööl.Kes selleõieleidis,pidisaamarikkaksjaõnnelikuks,samutihakkastamõistmakõigi
• Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna • Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab • Tuld peeti pühaks ja selle ääres oli keelatud vanduda ja riielda, sinna ei tohtinud sülitada ega sodi visata • Tule ääres end soojendati, söödi, lauldi, kiiguti ja mängiti ning loodeti, et nii talitades tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem USKUMUSED • Vanasti mõtlesid inimesed, et on suur õnn kui jaanipäeval ei saja vihma • Kui jaanipäeva hommikul oli rohul kaste, pesid inimesed selle kastmega oma nägu, arvati et jaanikaste annab neile tervist ja ilu • Inimesed arvasid, et kui teha jaanikastmel kukerpalli siis inimene on terve ja tal ei tule seljahaigusi
majoraan, roheline sibul, till. Kausutati, suppide,vorstide(pune, majoraan), putrude valmistamisel. 3. Paastumaarjapäev- 25.märts Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest
keeles Jaaniks). Püha ise on aga väga iidne ja tähtis püha- sellega märgiti suvist pööripäeva, aega, mil päev on kõige pikem ja öö kõige lühem. Jaanipäev oli eestlastel eelkõige päikese püha. Jaanilaupäeva õhtul (23. juunil) tehtud jaanituld ehk jaaniku, e anda päikesele jõudu edasi paista. Algas pidutsemine, mis kestis öö läbi. Korraldati mänge, tantsiti, lauldi, söödi, joodi ning loomulikul kiiguti. Usuti, et sel ööl on liikvel võlujõud. Loodeti leida sõnajalaõit, mis pidi õitsema jaaniööl kuke kesköölaulu ajal. Usuti, et jaaniööl kõnelevad kõik puud ja loomad üksteisega, kõik salavaranduste koopad põlevad jaanitulena ja nõiad keedavad kõvasti salarohte. Jaanilaupäeva öösel korjati ka ravimtaimi ning saunavihad pidid selleks ajaks olema valmis tehtud- hilisemad vihad ei ole enam nii pehmed ja lõhnavad.
tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Maarjapäev 4 Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne Maarjapäev 5 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord. Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes. (Jüripäevast 23 aprill Mihklipäevani 29 sept oli suvine aeg mil tehti põllutöid ja kari käis väljas) 15
ehk läbi tule. Peale hea tervise said tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlesid. Vanasti pandi üle lõkke kargamise ajaks veel tooreid lepalehti tulle, et paksu suitsu saada, mis igati kasulik arvati olevat. Jaanituli aitas ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud edaspidi põllutöödel selg haigeks jääma. Suure tule ääres lauldi, tantsiti, mängiti, kiiguti, söödi ja aeti juttu. Tavaliselt kestis lõke noorematel ikka hommikuni. Jõulu- ja jaaniööl usuti olevat eriline vägi, kuna olla kõik põrgu ja taeva väravad valla. Puud, linnud ja loomad pidid kõnelema ja tulevikku ette ennustama kui inimene ainult nende kõnet mõistaks, saaks ta äraarvamata targaks. Selle võime saamiseks oli vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt
põld pronks vase ja tina sulam 5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST Vanasti kujundas inimene oma elu looduse järgi. Arvati, et igal puul, põõsal, linnul ja kivil on oma hing ning et looduses on igal pool haldjad. Neile tuli ka ohverdada ohvrikivil, kuhu viidi oma ehteid, loomi, vilja, villa jms. Oma esivanemaid austati väga. Usuti ka tule, vee ja õhu võimeid. Tuli ja vesi oli puhastava toimega, kusjuures vette ohverdati vahel isegi hõbedat. Ka õhk oli puhastav ning seepärast kiiguti Jaaniööl suurte kiikedega läbi õhu. 6. EESTI JA EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Eesti oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks kihelkondadeks, mida oli umbes 40-50. Kihelkond oli iseseisev. Nad moodustasid omavahel liite ja nii tekkisid maakonnad. Kuid kui Eesti maale tungisid vaenlased, siis pidid inimesed varjuma linnustesse, mida oli igal kihelkonnal vähemalt üks. Linnuses oli kindlasti kaev ja varju paljudele inimestele. Eestlased tegelesid tol ajal enamasti põlluharimise ja
kallimale mõtlesid. Vanasti pandi üle lõkke kargamise ajaks veel tooreid lepalehti tulle, et paksu suitsu saada, mis igati kasulik arvati olevat. Jaanituli aitas ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud edaspidi põllutöödel selg haigeks jääma. Suure tule ääres lauldi, tantsiti, mängiti, kiiguti, söödi ja aeti juttu. Tavaliselt kestis lõke noorematel ikka hommikuni. Jõulu- ja jaaniööl usuti olevat eriline vägi, kuna olla kõik põrgu ja taeva väravad valla. Puud, linnud ja loomad pidid kõnelema ja tulevikku ette ennustama kui inimene ainult nende kõnet mõistaks, saaks ta äraarvamata targaks. Selle võime saamiseks oli vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt.
olid seotud nii looduse kui ka töödega. Taimede kasvu- ja õitseaeg oli jõudnud haripunkti; kevadtööd (maaharimine ja külvamine) olid lõppenud ning oli alanud viljade valmimise periood. Jaanipäeva kesksed toimingud on olnud jaanitule tegemine ning põllu- ja karjanõidus. Tehti puht maagilise (puhastava) otstarbega üheperetulesid ja meelelahutuslikke ühistulesid. Jaanitulele kogunes harilikult palju rahvast, nii noori kui vanu. Jaanitulel lauldi, naljatati, kiiguti ja mängiti. Ringmängude kõrval harrastati eriti jooksumänge. Omal kohal oli jõukatsumine: maadlemine, kivitõstmine, sõrme- ja vägipulgavedu. Tants käis torupilli, kandle, vilepilli või muu mänguriista saatel. Regivärsiliste jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi pikad, nende iseloom viitab rohkem maagilisele otstarbele. Enamasti
Sõbrakuul toimus näitus, kus oli üleval möödu- kõik hakkama. Lapsed joonistasid oma portreesid, nud aasta fotokogumik ning enamus töid, mida tegid pilte laagri mappi, meisterdasid looduspilte lapsed olid laagris teinud. ja kratte. Mängiti tähe otsimise mänge, matkati, Lahediku laager tegutses 2005. aasta suvel viies kiiguti. Toimus mini-maraton ja palju mitme- vahetuses, millest neli toimus Saaremaal ja viies suguseid võistlusi. Laagri "pulm" oli väga lusti- vahetus Lahemaal. line ja ilus. Esimene vahetus. Juba teel laagrisse külastasime Neljas vahetus oli suunatud teismelistele ja kõik jaanalinnufarmi, kiigeväljakut ja ehedaid Muhu päevad olid jagatud teemade kaupa, lähtudes Eesti tuulikuid
annaabi.ee 
