Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile. Lääneliitlased jõudsid Saksamaa piirile detsembris. Märtsikuuks olid liitlased
saatke meile vürst." Kutse võtsid vastu kolm venda. Vanem vend Rjurik istus vürstikohale 862. aastal Ilmeni slaavlaste juures Novgorodis, keskmine vend Sineus valitses tsuude ja vepslasi Beloozeros ning noorem vend Truvor läks krivitside juurde Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882
vaheliselt alalt. · Seda aega kutsutakse Praha kultuuriks. · Slaavlased jaotatakse kolmeks: 1. Lääneslaavlased (Veneedid)-poolakad, slovakid, tsehhid, sorbid 2. Idaslaavlased- venelased, ukrainlased, valgevenelased. 3. Lõunaslaavlased- bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid, tsernoboolased e monteneegrolased Idaslaavlases: · asualaks kujunes territoorium Novgorodis Kiievini. · Peamisteks tegevusaladeks oli põlluharimine, karjakasvatus. Mida rohkem Novgorodi poole-kaubandus, käsitöö. · Hakkasid tekkima Ida-Slaavi hõimuliidud, millest tähtsamad olid poljaanid, trevljaanid, ulitsid, vjaatitsid, kriivitsid, rossid Vana-Vene riik: · Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882, kui Rjuriku poeg Oleg (Helga), Novgorodi valitseja, ühendas Kiievi. · Ühiskonnas oli tekkinud kihistumine:
hõimud aga kasaaridele. Põhjaõimud polnud sellise korraldusega nõus ja ajasid varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna. Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja selle järgi oli riigi teke slaavalaste eneste ajalooline looming ja skandinaavlased mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa. 8
3.11.1918 Poola Vabariik. Regentnõukogu ja selle esimees Pilsudski astuvad tagasi. Brest Litovskiga 3.3.18' loobub Venemaa Poolast. Poola ja Tsehhos... peaksid P-maa nägemustes looma NL-i vastase "sanitaarkordoni", kuid tülitsevad omavahel Tšini pärast. 25' Locarnos Saksa-Poola arbitraažileping. Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata.
Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored
annaabi.ee 
