väikerahvas oleme nüüd osa tuleviku Euroopast ning meiega arvestatakse sealse tuleviku planeerimisel . Eesti on tuntud oma hea haridustaseme ja sportlaste poolest . Palju kuulsad haritlased Gustav Adolf, Lennart Meri ja sportlased Andrus Veerpalu ning Gert Kanter on juba ajalukku läinud oma tegude ja saavutuste poolest, mis näitab meid, kui väikerahvas suudame ka suures Euroopas välja paista . Seda järgmist on öelnud Eesti vabariigi presidnet Toomas Hendrik Ilves "Eesti enam ei kihuta, aga liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa kesmine". Me liigume sammsammult tuleviku poole ning käime ajaga kaasas ja laseme uuedustel ennast kaasa kiskuda .Ühiskonna arenedes muutub kõik paremaks .Eestlastel on suur võimalus jääda tulevikus püsima teiste Euroopariikide kõrvale , sest meid ei jääta üksi kuna meil on palju liitlasi ja sõpru. Eesti krooni kursi püsimajäämine on olnud suur saavutus. Eestlaste kaua
Kellele jätta nii suure vaevaga saadud vara? Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema
Kellele jätta nii suure vaevaga saadud vara? Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis
ning sõi suures koguses seepi. „Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4) „Ole rahul, ei ta sure. Anna talle midagi, mis ta pasale ja oksele ajaks, ja siis kihuta tööle. Ära lase poisil siin põrandal midagi aeleda. Ega juhm pea anna õigust laiselda. Higistagu seep välja, siis pole tal tarvis mitu head laupäeva saunas käia! Hoiad leili kokku!“ (lk. 5) Kas rumal pea on nuhtluseks? Aida- Oskar tegi endale väga suure krati. „Mall, mina arvan küll, et teeme veel ühe krati! Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami
muud, kui turulehtede joonealused ja kalendrisabu täitvaile "mõtteteradele" sarnanevate paradokside potpourrid. Vahest algab mõni mõttekene päris teravmeelselt ja vaimukalt, aga keerleb mõne rea järele sarnaseks labasuseks, et hulga aega peab lakke vahtima, et edasi lugeda, kui kindlasti nõuks on võet raamatuga lõpule jõuda. Olgu siin tsiteerit mõni "tarkussõna", millistest raamat enamalt koosnebki: "Kui naine lausub sulle, et armastab sind, siis võta ning kihuta minema ta omast kojast, suitseta kadaka oksi, et kaoks ta lehk sinu majast ning raputa lupja põrandalle, et kaoksid ta roojased jäljed. See, kes igatseb, ei räägi omast igatsusest, see, kes unistab, ei jutlusta omi unistusi, ning see, kes armastab, ei lähe ealgi sulle sellest täiel suul kõnelema." "Ning see naisist, kel pole meest, kel pole õnne tunda end peremehe orjana, on otsekui vallaline laast, mida kannab tuul oma tahtmise järele." "--
nii kaugele, kui jätkub teed. Ees vedur ähib, tormab, veab, tal ikka kiire, ikka rutt, ning järel vagunite read ja rattamürin -- raudne jutt. Tee serval seisab, valvab vaht, ta hoiab teed, ta näitab teed, ta kaasas kannab lippu kaht, sest märguandmiseks on need. Kui tõstab lipu punase, see tähendab, et seisata; kui aga tõstab kollase, siis: jätka sõitu, kihuta! Kaks rauast niiti mööda maad nii väga pikad, pikad need; neid mööda sõita, sõita saad nii kaugele, kui jätkub teed. Tuulik Miku võttis pilpapuu, vestis sellest tuuliku. Nüüd see õuel vuriseb, vuriseb ja suriseb. Isa tuleb koormaga, põllult koju viljaga, ütleb: ,,Varsti rehi maas, siis peab jahvatama taas." Miku kostab isale: ,,Ära mine veskile! Minul tuulik õue pääl,
hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.. Hing lahkus õhates raugenud kehast. Tema surivoodi ees seisid nuttes ta naine, poeg Tambet oma naisega ja nende poeg Jaanus, kes tol ajal oli kaheksa-aastane. Vahuri lesk ei kannatanud rasket hoopi kaua välja, vaid läks paar kuud hiljem oma armastatud mehe järel hauda
annaabi.ee 
