Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased : · Vudipõnni vennad Kihulane ja Kimulane ning tema vanemad vudi-issi ja vudi-emme Sündmus muinasjutus, mis käivitab tegevuse : · Kuna muinasjutus on kõige noorem laps, kes kogu aeg vingub, kui jalutama minnakse sellepärast, et ta maha jääb ja keegi teda ei oota, siis tänu sellele kingitakse talle rattad, et ka tema oleks õnnelik ja rahul. Muinasjutu sündmuste ahel : 1. Perre sünnivad lapsed 2. Lapsed saavad nimed oma kiiruse ja vanuse järgi 3. Nimed Kihulane, Kimulane , Vudipõnn 4
E A Vaegmoone: Täismoone: Täismoone Täismoone Täismoone Täismoone R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes
Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega. Kiletiivalised kimalane e
sõnnikust Munevad PALJUNEMIN taimedele,arenevad E, täismoondega ARENG Toakärbes, laulusääsk, NÄITED veiseparm, kihulane MESILASED SIPELGAD ELUKOHT, PESA PERE KOOSSEIS EMA ÜLESANNE TÖÖLISTE ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ..
Hallõgija Metskiur Tuttvart Sookurg Raba putukkooslus Putukad Ummbes 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud Üle 180 liigi ämblikke. Puisrabades ja rabamännikutes ristämblik Raba laukad on putukate sigimiseks ideaalsed kohad! Sääsk Kihulane Parm Raba mullaelustik Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine. Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja
● Kahetiivaliste vastsetel puuduvad jalad ● Pärast munast koorumist kasvab vagel teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks ● Kõrgemate kärbseliste vastsetel esineb sooleväline seedimine Näited sääseliste liikidest Pistesääsklane (Culicidae) Sääriksääsk (Tipulidae) Kihulane Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki väikesi, 2 - 6 mm pikkusi iseloomustab kogu sääski. Võrreldes pistesääskedega on Pistesääski on leitud kõigist keha ja eriti jalgade kihulaste jalad ja suised kliimavöötmetest tundrast väga tugev suhteliselt lühikesed
Munevad PALJUNEMINE, taimedele,arenevad ARENG täismoondega Toakärbes, laulusääsk, NÄITED veiseparm, kihulane MESILASED SIPELGAD ELUKOHT, PESA PERE KOOSSEIS EMA ÜLESANNE TÖÖLISTE ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ...
vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8-9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1. Kakaoviljad
vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte
grandis) kaerasori (Gryllotalpa Gryllotalpa sorilased (Gryllotalpidae) gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae)
Loetelu: Päevapaabusilm, toakärbes, kodumesilane, käätsusikk, laanekuklane, veiseparm, admiral, hallasääsk, pääsusaba, herilane, sirelane, pähklikärsakas, pargijooksik. Liblikad Mardikad Kahetiivalised Kiletiivalised 3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest. --- 17 Ülesanne 4. 4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd. Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed? 4.4. Uuri internetist, milliseid haigusi võib inimesele edasi kanda toakärbes. Ülesanne 5. Täida ülesanne mardikate kohta (a-e). a) Kuidas nimetatakse mardikate kitiinist tiivapaari? b) Kuidas nimetatakse mardikate kokkupakitavaid tiibu? c) Milleks kasutavad mardikad suiseid? d) Millega putukas haistab ja kombib?
Kõik isiklik kustus üldises minnalaskmises. Suursaal oli muutunud päratuks häbe-matuste ja ülemeelikuste miiliahjuks, kus iga suu kisas, iga silm vaikus, iga nägu lõustu lõikas, iga kere vigureid viskas. Kõik ümberringi ulusid ja karjusid. Veidrad näod, mis üksteise järel roseti augus hambaid kiristasid, toitsid nagu tulle visatud tukid lõõma. Ja kogu sellest pulbitsevast rahvamassist tõusis auruna karastusahjust läbitungivalt terav sisin. See kostis, nagu oleks kihulane kiununud. «Ohoi, kurat võtku!» «Vaadake ometi seda nägu!» «Too ei kõlba kuhugi!» «Järgmine!» «Guillemette Maugerepuis, vaata ometi seda härja koonu, sarved ainult puuduvad. Tähendab, sinu mees ta pole!» «Järgmine!» «Tuhat ja tuline, on sel aga molu!» «Hei, see on sulitemp. Tohib ainult nägu näidata!» «Ah see neetud Perrette Callebotte! Ta on ka kõigeks valmis!» 45 «Braavo, braavo!» «Ma lämbun!» «Vaata, vaata, selle kõrvad ei tule läbi
annaabi.ee 
