· Millised on protsesside suhtelised kiirused?? 1.Kronostratigraafilised ühikud- ainsaks kriteeriumiks on aeg. Ühikute piirid isokroonsed st. Samaaegsed. Ideaalne juhus. Ladem- eooni vältel settinud; Ladekond- aegkonna vältel settinud; Ladestu- kujunenud ajastu vältel; Ladestik- kujuneb ajastiku vältel; Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. 2.Litostratigraafilised ühikud- Kihtkond->kihistu->kihistik-> kiht. 3.Biostratigraafilised ühikud-(eraldatakse faunistiliste ja floristiliste tunuste alusel) põhiühik- TSOON. Stratigraafiline korrelatsioon- üksteisest eraldi asetsevate profiilide rööbistamine. Etalonpaljandid- stratotüübid. Uurimismeetodid: 1. bioloogilised meetodid põhinevad elusa looduse muutustel ajas 2. füüsikalised meetodid põhinevad kivimitel, mineroloogilistele, tektoonilistele 3. füüsikalis-keemilised
3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t
vanemad kui vaadeldav settekiht Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest. Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo
vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung. b)Neogeen, N 35,5-1,75miljonit aastat tagasi loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud, koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar, Q viimased 2miljonit aastat - kujunes välja inimene. 19. Litostratigraafilised ühikud. Kriteeriumiks on kivim(kihtkond, kihistu, kihistik, kiht). 20. Biostratigraafilised ühikud. Aluseks on tsoon. Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. *Makrofossiilid...nähtavad silmaga *Ihnofossiilid...organismide liikumise jäljed *Mikrofossiilid...nähtavad mikroskoobiga *Kemofossiilid...elutegevuse keemilised jäljed 21. Mõhn. Ehk siis Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm. 22
,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene *Litostratigraafilised ühikud Kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) *Biostratigraafilised ühikud Aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.* Makrofossiilid ... nähtavad silmaga*Mikrofossiilid ... nähtavad mikroskoobiga*Ihnofossiilid ... organismide liikumise jäljed *Kemofossiilid ... elutegevuse keemilised jäljed *Mõhn Ehk siis Igikelts kui jää taandub,jäävad maha jäänukmäed,millest settib välja settekühm *Alluvhjuiaalsed setted Setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.
● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur.
annaabi.ee 
