Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid
Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid
Kunstiajaloo kontrolltöö: (12.klass- NR1) 1.Iseloomusta kunstielu. Sajandivahetuse kunsti nimetatakse kunstiks, mis levis aastatel 1890-1905. Kunstielus kihistumised, ümberjaotumised. Ametlik kunst jäi truuks klassitsismi põhimõtetele. Tõuseb esile sõltumatu kunst. Kunstnikud aldid igasugustele uuendustele. Tekib kunstnike kihistus. Ametliku kunsti seisukoht ühiskonnas nõrgeneb. Ametlik vastandub sõltumatule. Tõusevad esile uued kunstivoolid: Sümbolism, juugend ja postimpressionism, nende piirid on hägusad. 2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia?
!!!) Moodus tollens: [(p → q) ˄ q] → ? Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Kui ühiskond koosneb kahest suuremast grupist, meestest ja naistest, siis oleks mõistlik, kui otsuste tegemisel on esindatud mõlema hääl. Kuid ühiskonna moodustavad mitte ainult mehed ja naised, vaid erinevad etnilised kooslused, kultuurilised kihistumised, intellektuaalsed tasandid jms. (4p) _ Moodus ponens: [(p → q) ˄p] → ? Kui mõni S on P, siis ükski S ei saa olla P. Iga S on P. V: Kui mõni S ei ole P. _ Moodus : [(p → q) ˄q] → Härrasmees on see, kes kunagi ei sõima oma naist daamide juuresolekul. Eduard tegi seda. V: eduard ei ole härrasmees _ _ Moodus tollens: [(p → q) ˄q] → p Kui Jüri ei võida, siis Karl kaotab. Karl võitis.
18. sajandi lõpuks olid Venemaa seisustel olemas kõik eespool loetletud tunnused, välja arvatud paar aspekti, peamsieks negatiivseks küljeks oli võimalus võimuteostamisel kaasarääkimise puudumine. Talupojaseisus oli ainuke, mis vastas täielikult enda seisuse kriteeriumitele. Seisuste iseloomustus ja stratifikatsioon Seisusliku korra juriidiline kinnistumine ei tähendanud seda, et kõik neli seisust oleks moodustanud kompaktse, ühtsed tervikud. Iga seisuse sees esinesid kihistumised, mis võisid üksteisest eristuda. Aadliseisuse kujunemine: · 1714. aasta Peetri ukaas, millega muudeti teenismõisad aadli pärisvaldusteks ehk otsinateks(?). Varem olid mõisad mõeldud ainult neile, kes olid riigiteenistuses. · 1719. aasta ukaasiga kinnistati mõisnikule tema talupojad ning laiendati mõisniku õigusi talupoja üle. · 1762. aastal vabastati aadel kohustuslikust teenistusest, mille poole aadel hakkas pürgima kohe pärast Peetri
See nõuaks kiiret uurimist. Teiseks, intuitiivselt võib väita, et ka noorte seas on toimunud esiteks kihistumine edasipüüdlikeks ja luuseriteks ja samas, praeguse aja nö elluastujad erinevad tugevalt nendest, kes moodustasid pintsaklipslaste põlvkonna, ehk ühiskonnas edasipüüdlike noorte põlvkonna. Viimaste aastate noored paistavad enam orienteeritud hedonistlikele väärtustele ja mitte kõrgele positsioonile ühiskonnas. Need kihistumised on väga sarnased sellega, mida on uuritud läänemaailmas (vt eespool). Ka meil oleks vaja uurida, kas ja kuidas kajastub selline kihistumine keeles. Kas edule orienteeritud rühmad kasutavad nt konservatiivsemat keelt, enam normikeelt jne. Samas saame väita, et noorte keelemallistik on üha kaugemal normikeelest ja üha enam ühiskonna kontrolli alt väljas. Me ei tea, kas ja kuidas muutub praegune noorte rühm vanemaks saades. Kas uues