mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga siseorganid on degenereerunud, sisaldades sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja suuruse märgatav vähenemine tsüstid vabanevad ning pudenevad mulda mullas võivad olla elujõulised ~6-12 aastat või rohkem Levimine Kartuli-kiduussil puudub loodusliku leviku võime. Noorte kiduussi vastsete lähilevik toimub mullas kartulitaime juurte suunas. Tsüstid levivad uutesse piirkondadesse mulla, kartulimugulate, istikute, taimede, lillesibulate, põllu harimiseks kasutatud masinate ja seadmetega ning jalanõudega, aga ka vihma- ja lumeveega. Kõiki seemnekartuli tootmiseks kavandatavaid põlde kontrollib kartuli-kiduussi suhtes Põllumajandusamet. Kartuli-kiduussi tuvastamiseks tarbekartuli põldudel viib
Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud.
Taliteraviljad talvituvad hästi, kui lumi tuleb külmunud mullale, lumekate on ühtlane ja temperatuur selle all on -5...-10°C. 25. Peedi kasvatamiseks sobivad juurumbrohupuhtad põllud. Vajadusel tuleb eelnevalt teha keemiline umbrohutõrje. Eelviljadeks sobivad orgaanilist väetist saanud kultuurid nagu kartul, mais, teised juurviljad või taliviljad, aga heaks eelviljaks on ka põldheinakesa. Eelviljaks ei sobi peet ise, vahe peaks olema vähemalt 4...5 aastat (kiduussi nakatumise korral 7...10 aastat). Mullaharimine: Mullaharimist tuleks alustada sügisel sügavkünniga 20...25 cm sügavuselt. Vajadusel enne seda põld koorida 5...7 cm sügavuselt. Kevadel tuleks kobestada ainult pindmist kihti. Vajadusel teha enne külvi keemiline umbrohutõrje. Külv: Sobivaks külviajaks on mai teine dekaad, sest siis on öökülmade oht väiksem. Külvatakse tasasele maale 60 cm reavahedega, külvisügavuseks on 3...4 cm, niiskel ja raskel mullal 2...3 cm
valgusidand punavioletne. Maret annab eelidandatult küllaltki kõrge varajase saagi, kus kaubanduslike mugulate osakaal on kõrge, lõppsaagilt on ületanud standardsorti Berber, tärklisesisaldus keskmine kuni kõrge, katsete põhjal sobib sort ka mahekartulikasvatusele, heamaitseline lauakartul, toortumenemist ei esine või esineb minimaalselt, keedetud mugulate tumenemine puudub, madala suhkrute sisalduse ja kõrge kuivainesisalduse tõttu sobib ka kartulikrõpsuks Maret on kiduussi (Globodera rostochiensis) ja vähikindel (D1), suhteliselt vastupidav viirushaigustele ja mustkärna nakatumisele, pealsete lehemädanikukindlus keskmine, võrreldes teiste sordilehe varajaste sortidega on neist lehemädanikukindlam, mugulamädanikesse nakatumine suhteliselt madal. Teatud tingimuste kokkulangemisel (nagu veidi leeliseline ja kuiv muld mugulate moodustamise algperioodil) võib esineda harilikku kärna nakatumist, sel juhul niisutada, sort
kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera trifolii), samuti mitmed pahku esile kutsuvad ingerjad (Anguina). Katsete tulemusel on selgunud, et kui on üritatud puisniite väetada, suureneb oluliselt ristiku-kiduussi arvukus. (Kukk, Kull 1997) Limuste esinemise kohta Eesti puisniitudel on tehtud ainult üksikuid määranguid. On leitud järgmisi liike: sile-valgetigu (Vallonia pulchella), põõsatigu (Bradybaena fruticum), karustigu (Trichia hispida), hall teetigu (Arion circumscriptus), kolane teetigu (A. subfuscus), must seatigu (Limax cinereo-niger), nabatigu (Euomphalia strigella), h. ketastigu (Discus ruderatus), klaastigu (Vitrina pellucida), sarvjas jooniktigu (Nesovitrea hammonis), rohekas
välja kujunenud bilateraalne sümmeetria. 33 Ripskõhtsed ja keriloomad pisikesed veeorganismid, moodustavad zooplanktoni (eriti keriloomad). Ümarussid ehk nematoodid - jõgede ja järvede põhja ruutmeetril on üle miljoni nematoodiisendi. Kõigist mullaloomadest on nematoodid arvukaimad, teistega võrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%. Samblas (erandiks turbasammal) on leitud kuni 900, kompostmullas 1900, kartuli-kiduussi koldes 46 ja haigete taimede maapealsetes osades üle 60 000 nematoodi iga grammi substraadi kohta. Osa toitub surnud orgaanikast, paljud elusast parasiidid. Inimestel näiteks naaskelsabad. Väga palju on ka kultuurtaimede kahjureid. TEOD Tigude ehk kõhtjalgsete klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike. Nad on esimesi loomarühmi, kes maismaale elama asusid. Asustavad kõiki loodusvööndeid ja elupaiku ookeanidest kõrgmägede ja kõrbeteni.
kiduussikindlaid sorte. Pilt ja alltekst: Kartuli-kiduussiga nakatunud kartulijuurtel on näha mooniseemnesuurusi, umbes 0,5 mm läbimõõduga kõvakestalisi tsüste. * Miks muutuvad lehed kollaseks ja närbuvad, kui juured on kahjustatud? * Kuidas mõjutab see, kui lehtedes on fotosüntees takistatud, varuainete kogunemist juuremugulatesse? * Mille põhjal järeldad, et kiduuss on lahksuguline loom? * Nimeta üks oluline erinevus, mille poolest erineb kiduussi areng paelussi arengust. * Mis saab tsüstidest väljunud kiduussidest? * Kuidas võivad kiduussid levida teistele põldudele? * Mida peab teadma kiduusside arengu kohta, et välja töötada tõhusaid tõrjemeetodeid? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Miks on parasiitussidel väga palju mune? 2. Mis on parasiitussi vaheperemehega arengu eelis ja mis puudus? 3. Võrdle parasitismi ja sümbioosi looduses. Too mõlema kohta näide. 4. Ka parasiitidel on looduses oma roll
annaabi.ee 
